Eestlaste rahulolu oma praeguse eluasemega on Balti riikide seas kõrgeim, selgus värskest Luminori tellitud uuringust.
Ei mingit vingu! Uuringust selgus, et ühe asjaga on eestlased väga rahul
Mullu detsembris Luminori tellimusel tehtud uuringu tulemuste järgi on 87 protsenti eestlastest oma praeguse eluasemega kas väga või pigem rahul. Leedulaste puhul on sama protsent 83 ja lätlastel 82.
Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane ütles, et tulemused peegeldavad nii Eesti, Läti kui ka Leedu viimaste aastakümnete kiiret elujärje paranemist. «Kuigi eestlased on oma koduga kõige rohkem rahul, on tegelikult ju rahulolu eluasemega kõrge kõigis kolmes Balti riigis. See näitab, et inimestel on olnud võimalik teha endale sobivaid valikuid,» selgitas Rebane.
Uuringu tulemused näitavad, et eestlased eelistavad lätlaste ja leedulastega võrreldes elada rohkem maal. Nii vastas 24 protsenti eestlastest, samas lätlastest vastas nii 11 protsenti ja leedulastest 13 protsenti. Siiski on eestlaste populaarseim valik elamiseks pealinn (30 protsent), lätlastel pealinn või äärelinnad (võrdselt 25 protsenti) ja leedulastel mõni suurem linn (27 protsent). «See on kooskõlas aastaid kestnud üldise linnastumise trendiga, kuigi viimastel aastatel ja eriti koroonaajal suurenes ka linnast maale kolimine,» märkis Rebane.
Pigem või väga rahulolematud on oma koduga vaid 12 protsenti eestlastest ning 14 protsenti leedulastest ja lätlastest. Suurim rahulolematuse põhjus on eluaseme seisukord. Neist, kes olid oma koduga rahulolematud, tahaksid 37 protsenti eestlastest, 42 protsenti leedulastest ja 32 protsenti lätlasest oma eluaset renoveerida ja kaasajastada. Samuti soovib rahulolematutest eestlastest 31 protsenti rohkem ruumi.
Oma kodu ümbruses tunnevad eestlased suurimat puudust kultuuri- ja meelelahutusvõimalustest (15 protsenti), samuti ühistranspordist (14 protsenti). Samas 55 protsenti eestlastest kinnitab uuringu järgi, et nende kodu ümbruses on kõik vajalik olemas.
Uuringu tegi mullu detsembris Eestis, Lätis ja Leedus Luminori tellimusel uuringufirma Norstat. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanuses 25–65 aastat.