/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/02/15864155t1ha9d6.jpg)
Tartumaal leidis möödunud aasta märtsis aset juhtum, kus ühe korteri põranda all lekkima hakanud põrandaküttetoru kahjustas ridaelamu kõigi 11 korteri alumise korruse siseviimistlust.
JÕHKER ⟩ Lekkinud põrandaküttetoru rikkus 11 korteri interjööri
Lekkekoha täpse asukoha tuvastamine oli raskendatud, sest kogu maja alune osa oli veega täitunud. «Lekke tulemusena olid märjaks saanud kõigi 11 korteri alumise korruse seinad ja lekkekoha tuvastamiseks tuli avada elutoas betoonist põrandat,» rääkis PZU Kindlustuse varakahjude grupi juht Marge Habakukk.
Ligi 50 000 euro suuruse kahju aitas kõrvaldada kindlustus ja tegemist oli kindlustusandja mullu suurima korteriühistu kahjujuhtumiga.
Tekkinud kahjud hüvitas kindlustus, kuna korteriühistu oli majakarbi kindlustanud ja leping sisaldas ka vastutuskindlustust. Ühtlasi oli tegemist kindlustusandja kõige suurema korteriühistu kindlustuskahjuga terve möödunud aasta jooksul.
/nginx/o/2024/02/02/15864156t1h4502.jpg)
Kaheksast mullu aset leidnud enam kui 10 000-eurosest korteriühistu kahjujuhtumist kuus olidki seotud justnimelt vee- ja kanalisatsiooniavariidega, kahel juhul oli aga tegemist tormi põhjustatud katusekahjudega. «Kortermaja kindlustuse puudumisel oleksid kõik need kahjud jäänud korteriomanike endi kanda,» lisas ta.
Korteriomanikuna soovitab Habakukk kindlasti veenduda, et korteriühistu on ka majakarbi kindlustanud, sest kodukindlustus hüvitab üldjuhul ainult korteri siseviimistlusele ja kodusele varale tekkinud kahju. «Suurema kaitse annab see, kui kindlustada mitte korter, vaid korteriomand,» sõnas Habakukk.
Korteriomandi kindlustusega on lisaks korterile endale vastavalt korteriomaniku kaasomandi suurusele proportsionaalselt kindlustatud ka näiteks maja seinad, katus, kütte- ja tehnosüsteemid. «See tähendab, et kui tekib kahju ja korteriühistu pole majakarpi kindlustanud, siis ei pea korteri omanik maja remondikulude enda osa ise kinni maksma, vaid need hüvitatakse läbi korteriomandi kindlustuse,» selgitas Habakukk.
/nginx/o/2024/02/02/15864158t1h7dba.jpg)
Kõige sagedasemad kindlustuskahjud, täpsemalt umbes pooled, ongi korteriühistute puhul seotud justnimelt erinevate torude lekkimisega, sellele järgnevad umbes kolmandikul juhtudest katuste ja fassaadi kaudu hoonesse tunginud vee kahjustused. „Nii maja tehnovõrgud kui ka fassaad ja katus vajavad regulaarset kontrolli ja hooldust, et võimalikud kahjustused juba varakult avastada ja suurem kahju ära hoida,“ toonitas Habakukk.