EKSPERT ⟩ Pakasega väldi neid 3 eluohtlikku kütmisviga

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Taassaabuvad sügavad miinuskraadid võivad olla eluohtlikud ka toas viibides, kui eluruume valesti kütta. 

Viking Security tuleohutuse juhi Jaan Aia sõnul on krõbeda külmaga ilmad sel talvel esile toonud, et eestlased on vahepealsete pigem soojade talvedega unustanud ära mitmed kodu kütmise ohutustõed ja kipuvad kütma isegi eluohtlikult.

«Õnnetusjuhtumeid on juba ette tulnud omajagu. Kõigil, kel on kodus mingisugunegi elava tulega küttekolle, kasvõi kamin või saunaahi, tasub lapsepõlves loodetavasti õpitud tarkused jälle meelde tuletada,» rõhutas Aia. Ekspert nimetas kolm levinumat ja ohtlikumat viga, mida on aga kerge vältida.

Korsten pühitud? Aga teine korsten?

Järjepidev teavitustöö kannab vilja ning eestlased juba enam-vähem teavad, et korstnaid tuleb puhastada igal aastal ning vähemalt iga viie aasta tagant kutsuda ka korstnapühkija.

Kui seda pole tehtud ja seetõttu puhkeb tulekahju, võib saamata jääda kindlustushüvitis. Kui kahjustada saab ka võõras vara, võivad sind ähvardada lausa väärteomenetlus ja rahatrahv.

Küll aga kiputakse ära unustama, et korsten on igal hoonel, kus on tulease – ja puhastama peab iga korstent! Näiteks on kahjuks liiga levinud olukord, et spetsialist on elumaja korstent pühkinud, aga mitte sauna oma ja seda juba kümme aastat.

Tahmast umbes korsten kulutab aga rohkem küttepuid ning võib tekitada tulekahju. Saun põleb maha sama kergesti kui elumaja. Kui suvel jäi korsten pühkimata, siis pole midagi teha – tuleb see nüüd külmaga ette võtta.

Ära küta korraga liiga palju

Enamik inimesi ei tea, et igale ahjule on selle tüübist, konstruktsioonist ja mahust tulenevalt ette nähtud kindel kogus puid, mida seal on turvaline korraga ära kütta. Näiteks, kui ahjule on korraga kütmiseks ette nähtud üks ahjutäis, ei tohiks järjest rohkem kütta, isegi kui kogu toa või korruse temperatuur kohe soovitud tasemeni ei tõuse.

Tuleb meeles pidada, et soojuse levik ruumis võtab veidi aega. Kui kolme-nelja tunni pärast on tuba endiselt jahe, siis võib kütta veel ühe ahjutäie, aga korraga mitte rohkem. Uuematele ahjudele on valmistaja kaasa andnud ka kasutusjuhendi, kus vastavad kogused ja ajavahemikud kirjas. Kahtluse korral saab alati pidada nõu korstnapühkija, pottsepa või tuleohutuse spetsialistiga.

Kui kütta korraga liiga palju, võivad ühenduslõõrid või korsten muutuda ise liiga kuumaks ning süüdata neid ümbritsevaid materjale. Puhkeda võib tulekahju, mis esmalt levib maja konstruktsioonide sees, mis avastatakse sellevõrra hiljem ning mida on seetõttu raskem kustutada.

Sädemed on salakavalad – vii tuhk majast kaugemale

Loodetavasti on igaühe jaoks elementaarne, et ahjust välja võetud tuhk võib olla süttimisohtlik. Tuhk tuleb panna metallist või muust mittepõlevast materjalist anumasse – mitte näiteks plastikust ämbrisse!

Olles kraapinud tuha plekkpange, unustavad peaaegu kõik aga ohutuse ära. Liiga tihti tõstetakse kuum tuhk jahtuma otse välisukse kõrvale maja seina äärde või veel hullem – puust terrassile. Sest on ju külm ja kes ikka viitsib saapaid jalga ning jopet selga panna.

See mugavus võib saada aga saatuslikuks. Eestis on mitmeid põlenguid saanud alguse pahaaimamatult ukse taha tõstetud tuhaämbrist, kust ka väga kerge tuul sädeme lendu tõstab, selle suuremaks puhub ning maja seinalaudadesse või terrassile kannab.

Õnneks ei ole üksiku sädeme põlemisaeg kuigi pikk. Juba paarimeetrist õhulendu sädemeleek üle ei ela. Seega ohutust saab kergesti tagada, kui tõsta tuhaämber majast ja ühtlasi igasugusest süttivast materjalist vähemalt mõne meetri kaugusele. Kindluse mõttes ja kiiremaks jahutamiseks tasub see võimalusel pista lumehange.

Tuletarkust tuleb edasi anda

Aia toonitas veel, et ohutu tuletegemise ja kodu kütmise põhimõtteid tuleb kindlasti õpetada ka lastele.

«Ühelt poolt jääb Eestis maavanemasid-vanaisasid vähemaks ja kui neid ka on, ei veeda lapsed ahjuküttega maakodudes enam nii tihti sügisel või talvel aega. Ei saa loota, et tuletarkused iseenesest põlvest põlve edasi kanduvad. Samal ajal kogub hoogu linnast maale kolimine ja vanade majade kordategemine. Seega tänastest lastest ilmselt üsna paljudel hakkab vahepeal unustatud turvalise tuletegemise oskusi täiskasvanuna jällegi vaja minema,» selgitas Aia.

Tuleohutuse juht soovitas lastele näiteks selgitada, miks on oluline, et ahjusuu esine oleks küttepuudest ja mistahes muudest esemetest puhas. Või miks puupliidi rauale või ahjuäärele ei tohi panna puid soojenema ega näiteks kindaid kuivama.

«Samuti saab ohutult ja järelevalve all lasta lastel ise veidi eemalt tunda, kuidas ahju metallist luugid on kuumemad kui ahi ise ning et nende ümber tuleb jätta ruumi. Mida varem tuleohutuse alustõed unepealt selgeks saavad, seda parem,» ütles Aia.