UURING KINNITAB ⟩ See on praegu peamine koduostu takistav tegur

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Luminor küsis koostöös Norstatiga inimestelt, kel ei ole veel oma kodu, kuid kes sooviks eluaset osta, mis põhjustel praegu kodu ostmisest siiski loobutakse.

Pea 60 protsenti vastanutest nimetas selleks ebakindlat majanduslikku olukorda, ligi pooltel on takistuseks ebapiisav sissetulek. Lätlaste ja leedulastega võrreldes on just eestlased kõige enam majanduse pärast murelikud.

Aasta lõpus tehtud uuringus vastas 59 protsenti oma kodu mitte omavatest ja koduostust mõtlevatest eestlastest, et ostuotsuse puhul on takistuseks üldine majanduslik olukord. Laenumaksete tasumiseks ebapiisavat sissetulekut mainis põhjusena 47 protsenti vastanutest ning kolmanda takistusena nimetati kõrget euribori, mis on takistuseks 42 protsendile vastanutest. Lisaks märgiti ära ebakindlus tuleviku suhtes ja sissemaksuks vajaliku summa olemasolu (mõlemad 35 protsenti) ning sobiva kinnisvaraobjekti puudumine turul (15 protsenti).

Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane tõdes küsitlustulemusi analüüsides, et kaheksat järjestikust majanduslangusega kvartalit arvestades on hirm majanduse käekäigu pärast loogiline. Teisalt prognoosis Rebane, et tõenäoliselt on Eesti inimeste skeptiline hoiak koduostu vaikselt muutumas.

«Raha hind hakkab «odavnema», mistõttu võime kinnisvaraturul juba kevadel teatavat elavnemist näha. Ehkki tänavuseks ei ennustata küll majanduskasvu, on intressid langemas ja palgad mõõdukalt kasvamas, mis teeb laenud ka kättesaadavamaks,“ ütles Rebane.

Ligikaudu iga seitsmes vastanu mainis eluaseme ostu katkijätmise põhjusena hirmu ebaselge geopoliitilise olukorra ees. Kõrged kommunaalkulud tõi koduostust loobumise ühe põhjusena välja 12 protsenti vastanutest.

Eestlased on siinjuures märkimisväärselt pessimistlikumad kui meie lõunanaabrid. Üldist majanduslikku olukorda tõi ostuotsuse takistusena Lätis välja 48 protsenti ning Leedus 38 protsenti vastanutest. Lätis ja Leedus peitub inimeste jaoks eluaseme ostust loobumise peamine põhjus ennekõike ebapiisavas sissetulekus, nii vastas 49 protsenti leedulastest ja 54 protsenti lätlastest.

Noorte jaoks on esimese kodu ost keerukas

Vaadeldes eri vanuserühmade esitatud põhjuseid, miks nad praegu kodu ei osta, on oluline erinevus 25–34-aastaste ja vanemate elanike vahel. Kui noortest näeb kõrget euribori probleemina veidi üle poolte vastanutest, siis vanuserühmas 45–54 on see osakaal vaid 37 protsenti. Sissemaksuraha napib 45 protsendil noortest, kuid vanusevahemikus 45–54 on sama probleem kõigest kolmandikul vastanutest.

Eesti 25–34-aastased noored eristuvad selgelt ka Läti ja Leedu eakaaslastest, sest üldist majanduslikku olukorda näeb Eestis koduostu takistava probleemina 69 protsenti vastanutest, Lätis seevastu 52 protsenti ja Leedus 41 protsenti vastanutest.

Tanel Rebane nendib, et Eesti ja Leedu noorte jaoks on esimese kodu ost võrdselt keeruline, kuid Läti noorte rahaline võimekus kodu ostmiseks on mõnevõrra parem. Kui kõrge euribor on Eesti noortele kodu ostmisel probleemiks 54 protsenti ja Leedus pooltel vastanutel, siis Lätis takistab see kodu ostmist vaid 35 protsenti vastanutest. Sissemaksuks mineva raha puuduse tõttu ei saa Leedus kodu osta pooled noortest vastanutest, Eestis 45 protsenti ja Lätis vaid 30 protsenti. Samal ajal on ebapiisav sissetulek Läti noorte seas koduostul kõige teravamaks probleemiks, selliselt vastasid pooled Läti noored, Eestis tõi sama probleemi välja 44 protsenti ja Leedus 41 protsenti vastanutest.

Luminori eraisikute panganduse juhi sõnul peegeldavad tulemused kinnisvaraturu olukorda – kuna võrreldavad korterid on Riias pea kaks korda Tallinnast soodsamad, siis Lätis on sissemaksuks vaja umbes kaks korda vähem raha kui Eestis.

«Olgugi et praegu tunduvad intressimäärad veel kõrged, siis hetkel on horisondil juba nende alanemine ning pikemas perspektiivis on oma kodu ostmine igal juhul mõttekam kui üürimine. Kui näiteks täna 30-aastane inimene ostab kodulaenuga korteri, siis võib ta kindel olla, et hiljemalt 60-aastaseks saades on korter tema oma ning puudub vajadus näiteks pensionist üüri maksta. Ühtlasi muutuvad laenumaksed tagasimakseperioodi vältel inflatsioonist tulenevalt ajas ka odavamaks,» ütles Rebane.

Tanel Rebase sõnul on oluline veel teadvustada, et laenu võttes ei pea kartma 30-aastast tagasimakseperioodi. «Laenuvõtjate käitumine on üsnagi erinev. On inimesi, kes võtavadki elu jooksul ühe laenu ja elavad selle eest ostetud kodus terve elu. Kuid palju on ka selliseid inimesi, kes erinevate elusündmuste tõttu kinnisvara müüvad või välja vahetavad ja sellest tulenevalt ka laenu ennetähtaegselt tagastavad,» rääkis ta.