NÄDALA RESTORAN Kuidas mekib Eesti?

Britt Rosen
Copy
Peakoka kalavaagen, hõrgud nopped restorani kalalistest eelroogadest: siiatartar, vürtsikilusalat põletatud kartuliga, röstitud lõhe sidrunijogurtiga ja suitsuangerjas kurgi-tilliželees. FOTO: Britt Rosen
Peakoka kalavaagen, hõrgud nopped restorani kalalistest eelroogadest: siiatartar, vürtsikilusalat põletatud kartuliga, röstitud lõhe sidrunijogurtiga ja suitsuangerjas kurgi-tilliželees. FOTO: Britt Rosen Foto: Britt Rosen

Eesti maitseb hiilgavalt, võib tõdeda pärast söömaaega moodsale Eesti köögikunstile pühendatud restoranis MEKK.

Juba «Viimse reliikvia» vürst Gabriel teadis, et Tallinna öömajade esimesel korrusel oli söögikoht ja magamistoad kõrgemal. Nii on jäänudki: on hotellid ja nende tänavavaatega restoranid. Tallinlastele, kel kodu siinsamas, tundub ehk veidi imelik minna oma linna hotelli õhtustama. Aga seda ei pea pelgama, vaid võib võtta kui huvitavat maitseseiklust kodulinnas. Eriti veel siis, kui restoran lubab Eesti kööki, sest seda ei pakuta meie söögikohtades kuigi palju, iseäranis veel kokanduslikul kõrgtasemel.

Teisalt, mida üldse mõelda kohaliku köögi all? Kas seda, et kokad teevad mänglevalt ja loominguliselt süüa Eesti toiduainetest, põimides sekka rahvusvahelisi suundumusi? Või pakuvad vana tuttavat talurahvatoitu vabaõhumuuseumi stiilis või hoopis korraldavad rustikaalseid söömaaegu kusagil looduses, kus peaosas on looduse- ja aiaannid?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles