KORTERIÜHISTUTE LIIT ⟩ Uus kohtulahend toob selgust kortermaja parkimisala kasutuse osas

Kristina Kostap
, Postimees Kodu vastutav toimetaja
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhi Urmas Mardi sõnul toob hiljutine riigikohtu lahend selguse kortermajade parkimisala kasutuse asjus. 

Paljud ühistud kasutavad parkimise korraldamiseks parkimiskaarte, mille jagamine lepitakse kokku korteriühistu koosolekul.

«Põhjuseks asjaolu, et kinnistul poleks parkimas võõraid autosid, kuna maja juures napib parkimisruumi,» kõneles Mardi. Nüüd on Mardi sõnul aga jõustunud oluline riigikohtu otsus, mille kohaselt ei saa enamuse otsusega korteriomaniku õigust parkimisala kasutada seada sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust, vaid selleks on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet.

«Kohtusse pöördus ühe Tallinnas asuva kortermaja parkimisala operaatorfirma – ettevõte esitas leppetrahvinõude sõiduki juhile, kes parkis 2019. aasta 1. veebruaril kortermaja parkimisalale sõiduki, mille armatuurlaualt puudus parkimistingimuste kohaselt nõutav parkimiskaart või -luba. Juht trahvinõudega aga ei nõustunud, kuivõrd sõidukil oli leppetrahvi nõudmise ajal kehtiv korteriühistu parkimisluba,» vahendas Mardi.

«Riigikohus selgitas, et sõidukite parkimise korraldamine kortermaja parkimisalal ei ole tingimata küsimus, mida korteriomanikud saavad otsustada üksnes kokkuleppel. Korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega vastu võetud otsusega saab sõlmida lepingu parkimisala operaatoriga ja kehtestada parkimiskaartide süsteemi operaatori töö hõlbustamiseks. Kuid kui korteriomanik pargib kortermaja parkimisalal ilma parkimiskaardita ei välista see siiski korteriomaniku seadusest tulenevat õigust parkimisala kasutada,» vahendas Mardi.

«Selleks, et seada korteriomaniku õigus parkimisala kasutamiseks sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust, on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet. Juhul kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus tühine,» vahendas Mardi riigikohtu otsust.

EKÜL on varasemalt korraldanud ka veebiküsitluse, millest selgus, et iseäranis Tallinnas ja Harjumaa korteriühistutele teeb autode parkimine korrusmajade juures suurt peavalu. Olulisemateks parkimisprobleemideks ühistute jaoks on küsitluse kohaselt parkimiskohtade puudus ühistu liikmetele ja võõraste autode parkimine korteriühistu parkimisalal.

Vastusest ilmnes ka, et parkimisküsimust peetakse paljudes ühistutes ainult autoomanike mureks, mitte kõigi korteriomanike probleemiks.

Urmas Mardi rõhutas, et ainus õiguslik alus parkimise korraldamiseks on parkimiskohtade jagamine korteriomanike kokkuleppel. «Eriti oluline on kanda see kokkulepe ka erikasutusõigusena kinnistusraamatusse. Seda põhjusel, et kokkulepe kehtib ainult kokkuleppe osapoolte vahel - kui keegi oma korteri näiteks ära müüb, siis ostjale kokkulepe ei laiene,» rääkis liidu õigusosakonna juhataja.

«Et kokkulepe oleks siduv ka korteriomaniku vahetusel, peab erikasutusõigus olema kantud märkusena kinnistusraamatusse. See tähendab, et korteriomanikul on erikasutusõigus mingit osa kinnistust kasutada teisi isikuid välistavalt,» selgitas Mardi.

«Seega sätestab seadus eelduse, et kui kaasomandi eseme kasutamise korda ei ole kindlaks määratud, võivad kõik korteriomanikud seda kasutada tingimusel, et kasutus vastab kaasomandi eseme otstarbele. See õigus laieneb ka korteriomandit kasutavale isikule (KrtS § 30 lg3),» märkis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles