:format(webp)/nginx/o/2024/03/01/15921546t1hd7af.jpg)
Tartu Ülikool viis Maailma Terviseorganisatsiooniga läbi uuringu, kus analüüsiti kui palju Eesti lapsed ja noored näevad televisiooni vahendusel toidureklaame. Valminud raport näitas, et lapsed ei tohiks näha 69 protsenti toidu- ja joogireklaamidest, kuna need julgustavad valesid toitumisharjumusi ning ebatervislikke eluviise.
Uuringu läbiviimisel salvestati 2023. aasta mais eraldi TV3, Kanal 2 ja Nickelodeon Juniori kanalil nelja päeva jooksul kõik näidatud reklaamid, eraldi analüüsiti toitude ja jookide reklaame. Kokku salvestati reklaame 12 päeva. Sellel perioodil näidatigi kõige rohkem toitude ja jookide reklaame, täpsemalt 32,7 protsenti. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) metoodika alusel kategoriseeriti kõik näidatavad toidud ja joogid.
Üks uuringu läbiviijatest, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi infokorralduse spetsialist Ele Kiisk selgitas, et kõik reklaamides näidatud toidud ja joogid kategoriseeriti WHO metoodika alusel ning toitainete profiili väärtuste põhjal otsustati, kas tooted on sobilikud lastele reklaamimiseks. Selgus, et 69 protsenti toidu- ja joogireklaamidest ei oleks tohtinud lastele näidata. Keskmiselt näidati tunnis 10,7 reklaami, millest 7,3 olid toodete kohta, mida ei tohiks lastele turundada.
Kiisa sõnul näidati toidu- ja joogireklaamidest kõige rohkem šokolaade ja maiustusi (20,3 protsenti), erinevaid jooke nagu mineraalvesi, kohv, Coca-Cola, nektar ja mittealkohoolsed alkohoolsed joogid (12,9 protsenti) ning värsket ja külmutatud liha (10,4 protsenti).
Ele Kiisk ütles, et lapsed ja noored on toidutööstuse jaoks oluline sihtrühm, sest lisaks kliendiks olemisele mõjutavad nad oma pere ja eakaaslaste ostuotsuseid.
«Lapsed on haavatav sihtrühm, sest nende arengulised iseärasused mõjutavad reklaamsõnumite mõistmist ning võimaldavad nende ärakasutamist. Laste kokkupuuted ebatervislike toitude ja jookide reklaamidega suurendavad nende tarbimist. Ülekaaluliste noorte arv on Eestis aasta-aastalt kasvanud. Eesti kooliõpilaste 2002. aasta tervisekäitumise uuringu kohaselt oli Eestis liigse kehakaaluga kuus protsenti 11–15-aastastest õpilastest. 2022. aasta uuringu järgi oli aga juba iga kolmas noor ülemäärase kehakaaluga.»
Ta lisas, et mittenakkushaigustest tingitud enneaegse suremusega seotud neli peamist käitumuslikku riskitegurit on tasakaalustamata toitumine, tubaka tarvitamine, vähene kehaline aktiivsus ja alkoholi liigtarvitamine.
«Ülekaalulisus ja rasvumine põhjustavad WHO Euroopa piirkonnas enam kui 1,2 miljonit surma aastas. Kõrge vererõhu, toitumisriskide ja tubakatarvitamise järel on ülekaalulisus ja rasvumine neljas surmapõhjus,» ütles Kiisk.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kadi Reintam ütles, et läbiviidud uuring näitas, et Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend ega eneseregulatsioon ei kaitse lapsi tervist mittetoetava toidu- ja joogireklaamide eest.
«Näeme, et üha kasvava ülekaalulisuse probleemiga võitlemiseks tuleb lisaks muude meetmete hulgas tagada laste kaitsmine sobimatu reklaami eest,» ütles ta.
Eestis jõustus 2023. aasta 1. jaanuarist Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend «Vastutustundlik toidu ja joogi reklaamipoliitika lastesaadetes. Lastele suunatud reklaam.» Juhendi eesmärk on panustada laste tervise kaitsesse ja toetada tasakaalustatud toitumist. Nõuded on kõigile ERL-i liikmetele kohustuslikud ning järelevalve toimib eneseregulatsiooni põhimõtetel.
Eesti kohta valminud raporti ja faktilehega saab tutvuda SIIN. Maailma Terviseogranisatsioon on metoodika «Monitoring of Marketing of Unhealthy Products to Children and Adolescents – Protocols and Templates» järgi viinud samasisulisi uuringuid läbi ka näiteks Portugalis, Armeenias ja Kõrgõstanis.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)