UURING ⟩ Vaata, milliste toiduainete hinnatõus inimesi kõige enam häirib
5. märts 2024, 10:47
/nginx/o/2024/03/05/15928040t1hd90a.jpg)
Möödunud aastal tõusid toiduainete hinnad ligi 16 protsenti. Suurima hüppe tegi suhkur lausa 42,2 protsendiga.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2023. aastal kokku 9,2 protsenti. Toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad tõusid 15,8 protsenti ning just toidu tõusev hind teeb inimestele muret kõige rohkem. Citadele küsitluse järgi vastas nii 76 protsenti inimestest. Sama uuring päris täpsemalt ka toidugruppide kohta ning sellest järeldus, et 74 protsenti inimestest muretseb enim just liha ja kala hindade pärast. Järgmisena peeti kõige häirivamaks värskete puuviljade ja köögiviljade kasvavat hinda.
«Liha ja kala on tavapäraselt nagunii juba kõrgema hinnaga kaubagrupp ning nende suurem hinnasilt on inimestele ilmselt veelgi valulikum,» lausus Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
«Küsisime sama küsimust ka Läti ja Leedu inimestelt ning selgus, et kuigi üldiselt muretseti samade asjade pärast, siis näiteks liha ja kala kallinemist lõunanaabrid nii palju ei karda. Kui Eestis oli see number 74 protsenti, siis Lätis oli see 68 ja Leedus 67 protsenti.»
Hakiainen lisas, et kuigi Eesti toiduainete hinnad on kasvanud kiiremini kui Euroopas keskmiselt, siis on see hinnakasv olnud väga sarnane Läti, Leedu ja Poola regiooni hinnakasvule.
Milliste toiduainete hinnatõus peale liha ja kala ning puuviljade ja köögiviljade teeb veel Eesti inimestele enim muret? Nimekirjas kolmandale kohale asetus piim ja piimatooted 42 protsendiga, seejärel leib ja jahutooted 25 protsendiga ning siis muna 18 protsendiga. Kõrgema hinnaga kohv teeb meelehärmi 12 protsendile ning maiustused seitsmele protsendile.
Kõikidest vastajatest kuus protsenti märkis, et neid ei häiri toiduainete hinnatõus üldse. Lätis märkis samamoodi seitse protsenti ja Leedus üheksa protsenti küsitluses osalenutest.
Sama uuringu järgi tundsid Eesti inimesed toidu hinnatõusu järel kõige rohkem muret elektri (55 protsenti küsitletutest), kütte- ja elamumajanduskulude (46 protsenti küsitletutest) ning kütuse (37 protsenti küsitletutest) kõrgenenud hindade pärast.