Eestlasi häirib nende kodude juures just see

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kahekümne aasta jooksul, mil Eesti sotsiaaluuringus on uuritud eestimaalaste eluruumidega seotud probleeme, on kõige suuremaks murekohaks peetud eluruumi kostvat müra ning elamu ümbruses olevat saastet. Milliste probleemidega Eesti inimesed veel silmitsi seisavad, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

«Olgugi, et 20 aasta jooksul on tänavatel ja maanteedel tõusnud liiklustiheduse, müra ja saaste tase, on nende inimeste osakaal, kes eluruumi kostvas müras ning seda ümbritsevas saastes probleemi näevad, vähenenud ligi kümme protsenti,» ütles Remmelg. Analüütik tõdes, et möödunud aastal pidas eluruumi kostvat müra probleemiks iga neljas, ümbruskonna saaste oli murekoht aga igale viiendale inimesele, vahendab City24.

Inimeste turvatunne on tõusnud

Kui veel 15 aastat tagasi pidas iga viies inimene probleemiks eluaseme läheduses olevat kuritegevust, siis tänasel päeval tunnetab seda ainult neli protsenti inimestest. «See probleem on aastate jooksul teinud läbi kõige positiivsema muutuse. Lisaks on vähenenud nende inimeste hulk, kellele teevad muret amortiseerunud eluase ja piiratud rahalised võimalused,» selgitas analüütik.

Eluasemega, millel on rõsked seinad, põrand või vundament, peab täna leppima ligi seitse protsenti elanikkonnast. Võrdluseks, et veel 15 aastat tagasi oli neid inimesi kaks korda rohkem. Liiga hämara eluruumi ja tilkuva katusega seotud probleemid on aga nende aastatega vähenenud vaevumärgatavalt. Möödunud aastal märkis neli protsenti elanikkonnast, et nende eluruumi katus laseb läbi.

Remmelgu sõnul on nii madalama kui ka kõrgema sissetulekuga inimeste seas eluasemega seonduvatest probleemidest enim levinud müra, sellele järgneb saaste. Siiski on eluaseme kvaliteedi probleemid (läbi laskev katus ning rõsked seinad, põrand või vundament) rohkem levinud suhtelises vaesuses elavate inimeste hulgas. Nii näeme, et peaaegu iga kümnes inimene, kelle ekvivalentnetosissetulek jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri (756 eurot kuus 2022. aastal), elab eluruumis, mille seinad, põrand või vundament on rõsked.

Piirkonniti on probleemid erinevad

Kui Põhja- ja Lõuna-Eesti elanike hulgas tõuseb teistest probleemidest rohkem esile müra, siis Kesk-Eestis on saaste müraga peaaegu sama suur probleem. Kirde-Eestis ületab eluruumi ümbruse saaste märgatavalt kõiki teisi probleeme. «Lääne-Eesti elanikele teevad üsna võrdselt muret saaste ning eluruumi kvaliteet, eelkõige rõsked seinad, põrand ja vundament. On näha, et suurema keskmise sissetuleku ning uuema elamufondiga Põhja-Eestis tunnetavad inimesed eluruumi kvaliteedi probleeme vähem kui Lääne-, Lõuna- ja Kesk- Eestis,» ütles Remmelg.