:format(webp)/nginx/o/2024/03/26/15966873t1h6989.jpg)
Aprillist tasub kodulaenuavaldusega panka tulla neil, kel kinnisvara pideva hinnatõusu tõttu on koduost olnud senini kättesaamatu, sest sissetulekult arvutavast maksimaalsest laenusummast ei ole seni lihtsalt piisanud, et tasuda soovitud kodu ostuhind.
Eesti Pank muutis kodulaenude regulatsiooni, mis tähendab, et ühe keskmise, umbes 1700-eurose netosissetulekuga inimese maksimaalne kodulaenulimiit kasvab aprillis tervelt 21 000 euro võrra.
Tegu ei ole aprillinaljaga, mis sest, et Eesti Panga presidendi määrus hakkab just 1. aprillist kehtima. Määrus kehtestab laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäära arvutamise uue korra. Pangad ei pea enam kodulaenu kliendi maksevõime arvutamisel nii-öelda «stressitestiks» tegelikule intressimäärale võimalikku Euribori tõusu lisama (kaks protsenti), kui koguintress läheks seeläbi üle kuue protsendi.
Bigbank tervitab tehtavat muudatust, sest tõepoolest on tänases majandusolukorras vähetõenäoline, et Euribor võiks tõusta veel kahe protsendi võrra. Korra muutumise praktilise mõju saab uurida ühe keskmise tallinlase näitel. Statistikaameti andmeil oli 2023. aasta viimases kvartalis Tallinnas keskmine brutokuupalk umbes 2200 eurot, mis palgakalkulaatori kohaselt teeb kätte teenitavaks netopalgaks 1700 eurot.
Kodulaenu taotlemisel tähendab see matemaatiliselt, et kui kuue kuu Euribor on täna näiteks 3,9 protsenti ning sellele lisandub riskimarginaal 1,7 protsenti, siis täna tuleb arvutada kliendi maksevõime intressi 7,6 protsendi juures (3,9%+1,7%+2%). Alates 1. aprillist arvutatakse maksevõimet aga ainult kuni kuueprotsendilise intressiga. Praktikas tähendab muutus seda, et klient, kelle netosissetulek on 1700 eurot ja muid kohustusi pole, saab täna laenu maksimaalselt 120 000 eurot, aga uue arvestuskorra alusel võib ta laenu saada 141 000 eurot.
Uued reeglid rakenduvad võrdselt kõikidele pankadele, kuid alati tasub võtta pakkumine kõikidest pankadest, et saada turu parim pakkumine.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)