NÄDALA RESTORAN ⟩ Mon Repos. Vana villa moodsas kastmes

Kadrioru villaromantika õhtupimeduses. FOTO: Lauri Laan Foto: Lauri Laan

Tippklassi köök ja vana suvevilla romantika - mida ühelt restoranilt argirutiinst pääsemiseks veel tahta? Mon Repos just seda pakub. Suve tulles on selle pargipoolne terrass parim paik nautida linnarohelist.

Vaevalt leidub Eestis teist sellist restorani, mille seinad mäletaks nii valgekaartlaste prassimist, ilmasõdadevahelise Tallinna kuulsaimat, Vene tsaari õukonnas õppinud kokka Aleksander Paalbergi kui ka sovetiaegset kommunaalkorteri ühiskööki. Just nõnda pikantse aegade kajaga saab uhkustada Mon Repos Kadrioru pargi servas.

Mu 1901. aastal sündinud vanaema kõneles Tallinna õpingute päevi meenutades ühest Kadrioru puitvillast, kus söödi, joodi, tantsiti ja peeti mängupõrgut ning mille väravast viis tee otse merre suplussillale. «Küll see oli üks liiderlik koht,» vangutas ta pead. Vanadelt fotodelt on arvata, et ta rääkis just Mon Repos’st, mis prantsuse keeles tähendab «minu puhkust».

19. sajandil Tallinna kaupmehele Carl Gahlnbäckile ehitatud suvevillast Mon Repos’st sai tsaariaja lõpus uute omanike käes kasiino, siis kolis sinna restoran Park, mida linnarahvas tundis kui lõbujanuliste härrasmeeste, avalike naiste ja kindral Nikolai Judenitši armee ohvitseride lemmikpaika. Mitu politseihaarangut, sulgemist ja uut avamist, sealhulgas hiilgeaeg: restoran Villa Mon Repos ühes hiilgava köögi, peakoka Paalbergi ja tema oivaliste linnupraadidega.

Nii värvikat elu ja pahelisi kombeid ses torni ning verandaga majas enam mõistagi ei tunta.