JAGA OMA LUGU ⟩ Alanud on üle-eestiline käokellade loendus

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsuvad inimesi üles jagama meenutusi kohtumisest käoga, uskumusi kukulinnust ning lugusid käokelladest. Käopärimuse kogumine ja käokellade loendus kestavad novembri alguseni.

«Käesoleva aasta linnuks valitud kägu on tuntud nii pesaparasiidina kui ka endelinnuna. Lisaks käo eluviiside uurimisele ja tutvustamisele tekkis meil ka huvi, millised on inimeste reaalsed kokkupuuted käoga ning millised uskumused käo kohta tänapäeval levivad,» selgitas käopärimuse kogumise eestvedaja Elle-Mari Talivee.

«Käost rääkides ei saanud me meeskonnaga üle ega ümber ka käokelladest, mistõttu lisaks tavapärastele käovaatluste kogumisele otsustasime korraldada ka käokellade loenduse,» lisas Talivee.

Kogemuslugude ja rahvapärimuse kogumisvõistlust korraldavad Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Mälestused kohtumisest käoga, samuti teadmised ja uskumused aasta linnust saab kirja panna veebilehel kratt.folklore.ee või saata aadressile [e-mail]. Küsimused ja täpsemad juhised leiab aasta linnu lehelt eoy.ee/kagu.

Käokellade loenduse eesmärk on teada saada, kui palju käokelli Eesti kodudes leidub ja milline on nende lugu. Oma perekonna käokella loo saab üles tähendada aasta linnu lehel oleval veebivormis või saata aadressile [e-mail]. Täpsema info leiab aasta linnu lehelt eoy.ee/kagu.

Nii käopärimuse kogumine kui ka käokellade loendus kestavad 3. novembrini. Ornitoloogiaühing avaldab kokkuvõtted aasta linnu lehel ja tunnustab kaastööde autoreid detsembris Tallinnas toimuval suurel linnuõhtul.

Kogumisvõistlust ja käokellade loendust tutvustatakse täna, 3. aprillil kell 18.00 Tartu loodusmajas algaval kirjandus- ja folklooriõhtu «Käol ei ole käppi», kus esinevad folklorist Mall Hiiemäe, luuletaja Veronika Kivisilla, kirjandusuurija Elle-Mari Talivee ja ornitoloog Jaanus Elts.