KEERULISED AJAD ⟩ Rahvas on loobunud just nende toiduainete ostmisest

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Inimeste ostuharjumused on muutunud. Kaup, mida alles aasta tagasi pikalt ette varuti, jääb täna poeriiulile seisma.

Eesti on seisnud kaks aastat silmitsi majanduslangusega, millega on kaasnenud intressimäärade kerkimine ja hinnatõus. Kõik see peegeldub otseselt ka inimeste ostukäitumises. Norstati korraldatud uuringust selgub, et 32,7 protsenti vastajatest peab hoolega oma ostusid kaaluma ja kaheksa protsenti on sunnitud kas aeg-ajalt või tihti hinna tõttu ostudest loobuma. Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru ja tööstuskauba kategooriajuht Merit Uus selgitavad, kuidas on klientide harjumused muutunud.

Meelt parandatakse magusaga

Norstati uuringu põhjal teeb 61 protsenti küsitletutest oma ostukorvi valikuid peamiselt hinna põhjal. Nii Kaimo Niitaru kui ka Merit Uus kinnitavad, et kliendid on väga hinnatundlikud. Nende ostude puhul, mis on vältimatud, haaratakse odavamate alternatiivide järele. Samuti vaadatakse väga kriitiliselt üle oma ostukorv ja planeeritakse oste.

«Toiduainete osas on näha, et enam ei varuta pikalt ette näiteks kuivaineid, helbeid ja muud sarnast. Ostetakse neid tooteid, mille järele kohe vajadus on,» sõnab Niitaru. Huvitaval kombel on keskeltläbi 10–15 protsenti tõusnud maiustuste, alkoholivabade jookide, karastusjookide, roosade veinide, aga näiteks ka juurviljade müük.

Juurviljade müügi tõusu taga võib olla see, et proovitakse asendada liha ja kala, mis on kallimad toiduained. Samuti on jätkuv huvi veganluse vastu,» mainib Prisma sortimendi- ja hankedirektor.

Prisma emafirma S-Grupi uuringust selgus, et ka Soome tarbijate seas on näha trendi, et majanduslikult keerulises olukorras kasvab maiustuste müük. Näiteks 2022. aastal kasvas S-Grupi poodides kommide kilogrammine müük aastaga 6,5 protsenti. Kuna kõige tavalisemad maiustused kuuluvad odavamate toodete hulka, siis on need üks võimalus enda premeerimiseks või lohutamiseks raskes olukorras.

Isetegemisega loodetakse säästa

Merit Uus ütleb, et emotsiooniostudele on tööstuskaupade puhul kindlasti pidurit tõmmatud. «Nii lihtsakäeliselt iga hooaeg uusi kardinaid ja sisustuselemente ei osteta. Igapäevases kasutuses olevate asjade puhul eelistatakse aga endiselt kvaliteeti, et tooted pikalt vastu peaksid ja neid ruttu välja ei peaks vahetama.»

Sortimendist pole kadunud ühtegi tootegruppi, kuid viimastel aastatel on kasvanud aiandusega seotud toodete ja sporditarvete müük. Uus nendib, et inimesed tahavad teha asju ise ja enda kodus – eelistatud on oma aiamaal köögiviljade kasvatamine ja kuigi spordiklubides käiakse palju, siis ka õues on võimalik tasuta efektiivselt sporti teha. Soomlased seevastu on S-Grupi andmetel avastanud enda jaoks rõivaste parandamise ja seeläbi võimaluse neid pikemalt kanda. Näiteks 2023. aastal kasvas õmblustarvikute ja riiete parandusvahendite müük 30 protsenti. Eestis pole seda trendi veel märgatud.

Kõigis kategooriates mõjutab ostmisaktiivsust ka palgapäev, aga see on olnud nii läbi aegade. Tööstuskaupade puhul on näha, et kuu esimesel kahel nädala on müük keskmiselt 10 protsenti suurem kui kuu viimasel kahel nädalal. Toidukaupade ostmise puhul on kuu alguse ja lõpu erinevus viis kuni kümme protsenti.

Omabrändide võidukäik

Kuna väga paljud kliendid otsivad soodsamaid alternatiive, siis on mitmed jaeketid ja ka Prisma laiendanud omabrändide valikut. «Kategooriate odavamate toodete müük on endiselt tõusuteel ning kasvanud on veel kampaaniatoodete osakaal, nagu näeme ka praeguse odavdamise kampaania põhjalt,» sõnab Kaimo Niitaru.

«Toiduainete puhul ei peljata ka viimase kuupäeva soodustusi. Aastases võrdluses näeme, et selliseid allahindluskleebisega tooteid osteti 51 protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal.»