Unistad Hispaania kodust? Eesti ekspert avaldab paar kainestavat fakti
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
11. aprill 2024, 10:27
/nginx/o/2024/04/11/15995978t1h56fd.jpg)
Meedias liikuma läinud väide, nagu vangerdaksid siinsed kinnisvarainvestorid Eesti varad oma portfellis Hispaania ja teiste Lõuna-Euroopa riikide vastu, on müüt. Tegelikkuses on selle sammu astunud pigem vähesed, kommenteerib 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.
«Minu käest on viimastel kuudel korduvalt küsitud, kas siinse turu jahtumine või Venemaa jätkuv agressioon on eestlased pannud rohkem huvituma Hispaania kinnisvara vastu. Tõsi, huvi on paari aasta jooksul küll tõusnud, kuid tehinguni jõuavad vähesed,» kinnitab Martin Vahter, kelle sõnul pole keeruline Eestis olles kaugemate maade kinnisvarakuulutusi lapata, kuid edasi läheb palju keerulisemaks.
«Pealtnäha lihtne on numbreid vaadates jõuda järelduseni, et ostan laenuga Hispaaniasse 200 000 euro ehk Tallinna vanema kolmetoalise hinnaga korteri, puhkan seal paar nädalat aastas ja ülejäänud aja teenib objekt üüritulu ning selle abil katan laenumakse – mis saaks minna valesti,» muigab Vahter ning meenutab kohe, et soodne korter on ka Hispaanias soodne mingi põhjusega – olgu siis tegu kehvema piirkonna või kehvemas korras hoonega.
«Nii see asi kahjuks ikka ei käi, et Mustamäe korteri raha eest ostan soojal maal kauni merevaatega luksusliku korteri,» tõmbab Vahter hoogu maha ja tuletab meelde, et Eestis suhteliselt lihtsa ja kiire asjaajamisega harjunud inimestele võib kiiresti väljakutseks osutuda Lõuna-Euroopa bürokraatia.
Esimene raskus on Vahteri sõnul siiski valimine, sest objektid tuleb oma silmaga üle vaadata, mis tähendab juba päris arvestatavat aja- ja rahakulu, ning reise tuleb ihaldatud piirkonda võtta ette mitmeid.
«Kui valimisprotsessi saab osaliselt puhkuseplaanidega siduda, siis muidugi tundub ka see osa alguses meeldiv,» arutleb Vahter ja lisab, et tuhandete kilomeetrite kauguselt usaldusväärse üürniku leidmine ei pruugi samuti alati kõige kergem olla. Lisaks tuleb investoril arvestada kommunaalkulude, varamaksude ja korteri pideva loomuliku kulumisega.
«Mis saab siis, kui üürnikul kraan katki läheb? Kas lendate ise Hispaaniasse kohale? Eks nii üürnike kui korteri haldamiseks on teenusepakkujad olemas, kuid see langetab kohe investeeringu tootlust,» osutab Vahter ahvatlevana tunduva äriplaani võimalikele kitsaskohtadele.
«Tõsi on siiski see, et jõukamad eestlased on Lõuna-Euroopasse kinnisvara ostnud juba paarkümmend aastat ning populaarsemates piirkondades kogukond kasvab. Siiski on need enamjaolt inimesed, kelle varade mahust moodustab see vaid väga väikese osa või siis on neil endal tõsisem plaan märkimisväärne osa ajast soojemas kliimas veeta,» kommenteerib Vahter olukorda ning kinnitab lõpetuseks veel kord, et eestlastest üüriinvestorite arv Hispaanias siiani kiires kasvus ei ole.