LÄHEB PEOKS ⟩ Eesti esisommeljee selgitab, kuidas valida õiget veinipokaali

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Veini puhul on pokaal ja selle vorm palju enamat kui lihtsalt anum – see on oluline osa serveerimisest ja maitseelamusest. Veinipokaalide hingeelu avab Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii.

Veinipokaale on mitmete kujude ja suurustega ning nende valik võib tekitada ohtralt küsimusi. Ja seda igati õigusega, sest parim jook väärib ka parimat serveerimist ja pokaali.

Pokaale saab liigitada nende suuruse ja kuju järgi. Veinidele, mis on mõeldud serveerimiseks jahedalt, nagu valged veinid ja vahuveinid, on paslik kasutada väiksema suurusega pokaale, kuna neis säilib veini temperatuur paremini. Nõnda on saanud klassikaks, et valge veini ja rosé veini jaoks mõeldud pokaal on (vahel ainult natuke) väiksem võrreldes võimsa ja parkaineterohke punaveini pokaaliga, kus vein serveeritakse oluliselt soojemal temperatuuril.

Kujud ja vormid

Klassikaliselt jagunevad pokaalid laiadeks ja ümarateks ning kõrgemateks ja kitsamateks. Uskuge, see kuju määrab veinielamuses palju.

Valged ja rosé veinid, mis ei ole pikalt tammevaadis küpsenud, sobivad enamasti kitsama kujuga pokaalidesse, mis kontsentreerivad aroomid pokaali kitsamasse kohta, kus need on kergelt tabatavad. Nii pakub vein endast kõik, mis tal anda on. Teisalt, valged veinid, mis on läbinud pika tammevaatides küpsemise, vajavad tihti natuke rohkem õhutamist ja selleks on nende jaoks kasutusel kujult ümaramad pokaalid, mille kõhukas olek tagab vajaliku hingamisruumi.

Ka punaveinide puhul rakendub mõningal määral sarnane loogika. Jõulisemad, tanniinisemad veinid serveeritakse sirgema kujuga pokaalidest, mis on enamsti oluliselt suuremad valge veini omast, et anda veinile rohkem võimalust nö hingamiseks. Tinglikult nimetatakse neid bordeaux pokaalideks lähtuvalt enim kasutatud veinist selle serveerimisel. Ehk siit tasub nautida oma Cabernet Sauvignon ja - Franc, Merlot ja teiste Bordeuax piirkonnast pärit sortide kombinatsioone. Tema vastand on ümar ja kõhukas, kuid õrnalt koonduva ülaosaga pokaal, mida nimetatakse slängis ka burgundia pokaaliks. Siia serveeritakse nõtked, happesed ja samas vahel ka siiski üsna tanniinised punaveinid, millel ühest küljest on vaja seda juba mainitud õhku kuid teisalt ka suurust, et esile tuua veini peenemadki nüansid. Nimetatud kuju sätib selle happe ja marjasuse meie maitsepaletil täpselt õigesse asendisse, et veinist tulevad esile tema sügavamadki saladused. Kui armastate Pinot Noir või Nebbiolo viinamarjadest noobleid veine, siis on need pokaalid must have.

Vahuveinide puhul on vast enamik veinisõpru juba täheldanud, et paljud eelistavad klassikalise nö flute pokaali asemel valge veini pokaale, vahel isegi burgundia pokaale. Siin tuleb pokaalide roll ka üsna selgelt esile ning mõlemal on omad plussid ja miinused. Klassikaline flute on enamasti liiga kitsas ja väike, et tuua seal esile traditsionaalsel meetodil valminud ja pikalt küpsenud kihilised aroomid väärikal Champagnel või mõnel teisel samal viisil valminud nektaril. Sestap on sommeljeede soovitus selliste jookide puhul kasutada tavalist valge veini pokaali, mille kuju laseb aroomidel tõusta esile ning mille suurus hoiab samas joogi värske ja särtsaka. Eriti sisutiheda ja kontsentreeritud maitsetega vahuveini puhul võib valida ka burgundia pokaali. Kitsam flute pokaal jällegi hoiab serveeritud vahuveini karboniseeritust ja puuviljasust kauem ning toob esile veinide värskuse. Sestap maitsevad puuviljasemad ja nooremad veinid tihti ikkagi sellest traditsionaalsest flute pokaalist paremini kui suuremast.

Veinipokaalide maailmas on tänasel päeval valik läinud veelgi laiemaks, kuna paljud pokaalide tootjad on täheldanud trendi, et nauditakse üha nooremaid veine, mis vajavad lisahapnikku ehk õhutamist, et pakkuda endast maksimaalset elamust. Sestap on tulnud nüüdseks välja kohati üsna kummastava kujuga pokaalid, millel erinevad nö laiendid, mis aitavad veini pokaalis pööritamisel aroomidel avaneda ja tuua esile kõik need peened nüansid, mis muidu varju jääks.

Valik Eestis

Häid pokaale leiab täna Eestis üsnas kenas valikus. Näiteks 2024. aasta Veinimessi pokaali partneriks on Lehmann, kelle pokaalide valiku leiab Veinituba Santé valikust. Spiegelau pokaale, mis täna kuulub teise pokaalide ja dekantrite kuulsuse Riedel alla, leiab Liviko poest. Riedel pokaale saab Balenist. Eraldi tippklassiks peetakse Zalto pokaale ning neid leiab Brillare ja Vinorama valikust. Samasse klassi jäävad ka Sophienwald pokaalid Bestwine valikust, mis sarnaselt Zaltole on disaini ja elegantsi kõrgem klass. Tasub kindlasti tulla Veinimessile uudistama, milliseid põnevaid pokaale Eestis pakkuda on.

Oma koduses varus võiks tõsisel veinisõbral olemas olla kolme tüüpi pokaale. Esiteks, universaalsem kuni keskmise suurusega pokaal valgete rosé ja vahuveinide nautimiseks. Teiseks Burgunderid, millest nautida veine samast piirkonnast või Pinot Noir, Nebbiolo ja teisi sarnaseid veine, kus happesus on kombineeritud elegantsete ja sügavate aroomidega. Enamasti toimib sama pokaal ka tammiste ja jõuliste valgete veinide puhul. Ning kolmandaks loomulikult üks suurema ja kõrgema kujuga pokaal nautimaks küpset Bordeaux või jõulist Cabernet Sauvignon veini, kus pokaali suurus annab neile pinda tiibu sirutada ning mille kuju toob esile veinide täidluse ja lopsakuse.