/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/12/15998172t1h839c.jpg)
Selgub, et valdav osa Eesti kortermajadest vajanuks põhimõtteliselt juba eile suurt uuenduskuuri ja iluravi.
NUMBRID EI VALETA ⟩ Just nii paljud elavad uuendamist vajavates kortermajades
Valdav enamus eestimaalastest elab kortermajades, mis on ehitatud rohkem kui 20 aastat tagasi, ning suur osa neist vajavad remonti, märgivad Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste ja SEB ärisegmendi müügijuht Riho Treumuth.
«Atraktiivsemates turupiirkondades püsib järk-järgult hoonete rekonstrueerimine aktiivse trendina ning vähemalt Tallinna näitel tundub lähituleviku vaates veel vähetõenäoline, et mõnda suuremat korterelamut lammutama asutakse, et selle asemele uut elamut ehitada,» selgitas kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste vanemate kortermajade suuremahulist uuendamist.
Eliste lisas, et kaasaegsemad elamud võimaldavad väiksemaid tegevuskulusid ning seeläbi vähendavad ka keskkonna jalajälge, võimaldades kinnisvara kasutada kestlikumalt, vahendab BNS.
«Teisalt on renoveerimisega võimalik kinnisvara turuväärtust kasvatada keskmiselt 10-15 protsenti. Lisaks kulude vähendamisele ja vara väärtuse suurendamisele võimaldab kaasaegsem elamufond loomulikult ka paremat elukeskkonda,» lisas ta.
Eliste usub, et ajutiselt on kortermajade renoveerimisega seotud ehitustööde talumine muidugi ebameeldiv, kuid hiljem on elukeskkond siiski paranenud nii visuaalselt kui ka meie tervise vaates.
Samuti tõi ta välja, et KredExi toetused võimaldavad korteriühistuid renoveerida soodsalt ning üldine suundumus ehk Euroopa rohepoliitika toetavad seda, et vanad hooned renoveeritakse energiatõhusamaks.
Eestis on renoveerimist vajavate kortermajade hulk erakordselt suur. «Eelmisel millenniumil ehitatud majades ei ole tihti korralikku soojustust ja ventilatsiooni ning seepärast on hoonete renoveerimine hädavajalik,» põhjendas remondi tagamaid SEB ekspert Riho Treumuth. Ta lisas, et vanemad elamud on ehitatud loomuliku ventilatsiooniga ja soojustuseta, mis mõjutab märkimisväärselt sisekliimat ning ka küttekulusid.
Peamine põhjus, miks korteriühistud sooviga kortermaju uuendada pankade poole pöörduvad on Treumuthi sõnul seotud just energiatõhususe suurendamisega ja kulude kokkuhoiuga. Kuid järjest enam nähakse renoveerimises ka võimalust kinnisvara väärtust kasvatada. «Panga poole pöördumiseks tuleks ühistul teha nimekiri töödest, mida renoveerimise käigus teha plaanitakse. Tihti on selleks kasulikum kaasata konsultant, kes probleeme kaardistada aitaks,» soovitas Treumuth ja lisas, et võimalus on pöörduda näiteks KredExi konsultandi poole, kes oskab kohe nõu anda ka KredExi toetuste osas.
«Peale tööde nimekirja paika saamist tasub pangast võtta indikatsioon korteriühistu remondifondi kohta ning see siis korteriühistu koosolekul läbi arutada ja kinnitada,» selgitas Treumuth samme, mis enne renoveerimist ära teha. Ta lisas, et samuti on tavaks korteriühistu koosolekule kutsuda ka konsultant või panga esindaja, et kõik küsimused saaksid otse vastuse.
Treumuth soovitas, et laenupakkumist küsides tuleks hinnata laenu kogukulu ning mitte lasta eksitada end madalatest intressidest. «Kui väikese intressi tõttu tundub esialgne igakuine kulu väiksem, siis tihti on kogu perioodi kulu aga suurem,» selgitas Treumuth ja soovitas laenupakkumiste puhul vaadata üle kogu perioodi maksed.