KALLIS LÕBU Eesti haldur selgitab, miks ei tasu prügimaja pealt kokku hoida

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Prügimajandus on kirgi kütnud alati – olgu selleks kulud, prügiauto liikumisintervallid või kaaselanike nahaalsus konteinerite ehitusmaterjalidega täis toppimisel.

«Prügiteemad on nõnda räpased, et esteetika üle arutelu on jäänud alati tagaplaanile,» sõnas Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson. «Ka prügi kogumine saab olla esteetiline ning tegelikult mõjutab see inimesi palju rohkem, kui arvata võiks,» ütles ta.

«Kui ühistu on kitsi olnud, siis vedelevad kinnistu nurgas erinevad konteinerid, mille ümber tiirlevad kriiskavad kajakad, kodutud kassid ja geoloogiahuvidega taarakogujad. Esiteks – linnud ja loomad kisuvad prügi välja ning pilluvad selle laiali, mille keegi peab kokku korjama. Enamasti ei tehta seda tasuta. Teiseks – võõrad inimesed hirmutavad arglikumaid majaelanikke, eelkõige muidugi lapsi. Kolmandaks – isegi madal aedik ei taga seda, et kui eelpooltoodud prügihuvilised jätavad jäätmed laiali, siis tuulehoog ei kanna neid tont teab kuhu edasi. Kannab. Äkki kõrvalasuvate autode tuuleklaasile, äkki aga lendab võõras kasutatud tatirätik tuuleiiliga hoopis sinu pere pisipõnnile näkku,» näitlikustas Tõnisson.

«Korralik prügimaja pole odav lõbu, nende hinnad kipuvad minema viiekohaliseks, aga see kulu tasub ennast korralikult ära. Lisaks väiksemale hoolduskulule on tagatud ka turvalisem keskkond ning silmailu maksab ju ka midagi,» lisas Tõnisson.

Märksõnad

Tagasi üles