PUUST JA PUNASEKS 5 levinud küsimust ja vastust kodulaenu kohta

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kodulaenu taotlemisel tekib tihtipeale mitmeid küsimusi ning vastuste leidmiseks tuleb infot otsida iseseisvalt netiavarustest või pöörduda laenukonsultandi poole. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane vastab korduma kippuvatele küsimustele ning jagab kasulikke nõuandeid, mida laenutaotleja võiks silmas pidada.

Milliseid dokumente või andmeid tuleb kodulaenu taotlemiseks esitada?

«Kõige esimese sammuna tuleb esitada laenutaotlus. Pärast taotluse ülevaatamist võtab pank teiega ühendust ning küsib laenu saamiseks vajalikke dokumente,» selgitas Rebane protsessi algust. Toetavate dokumentide hulka kuuluvad näiteks konto väljavõte, kinnisvara hindamisakt, omafinantseeringu suurus ja päritolu ning KredExi käenduse kasutamise puhul ka sihtgruppi kuulumist tõendavad dokumendid.

Teatud juhtudel võib pank andmeid veelgi juurde küsida, näiteks kui on soov laenu taotleda kaaslasega koos, siis on vajalik esitada kaastaotleja allkirjaga nõusolekuvorm. Kui taotleja on ettevõtja, võib pank küsida viimase kahe aasta sissetulekute väljavõtet, ettevõtte finantse ja muud olulist, mida kliendiprofiili hindamiseks tarvis läheb.

Kuidas pank teab, kas ma olen laenu teenindamiseks ehk tagasimaksmiseks võimeline või mitte?

Kliendiprofiili hindavad reeglid on igas pangas suhteliselt sarnased ning nende eesmärk on välja selgitada, kas inimene suudab laenu tagasi maksta või mitte. Eksperdi sõnul on laenuvõimekuse puhul kõige olulisemaks aspektiks jätkusuutlik töökoht ja tööstaaž.

«Pank analüüsib kliendilt saadud infot ja dokumente väga põhjalikult ning suuresti just nende andmete põhjal kalkuleerib ka tema sissetulekud ja kohustused. Samuti arvestab pank otsuse tegemisel positiivset likviidsust ehk vaba raha hulka pärast kohustuste ehk püsivate kulude maha arvestamist – ka selle arvelt võib laenusumma mõnevõrra muutuda.»

Kas tuleks valida annuiteetgraafik või võrdsetes põhiosades tagasimaksegraafik?

Graafiku valik sõltub suuresti kliendi võimalustest ja vajadustest. «Võrdsetes põhiosades tagasimaksegraafiku puhul on igakuine laenumakse alguses suurem. Kui aga võimalused on piisavad ja kodu soetatakse teadlikult näiteks viieks järgmiseks aastaks, tasub sellise graafiku peale mõelda, kuna selle aja jooksul makstakse rohkem tagasi laenu põhiosa ja vähem intresse,» sõnas Rebane.

Ta lisas, et kuna kodulaenuga kaasneb mitmeid kulutusi on paljude inimeste võimalused siiski piiratud ja otsustatakse annuiteetgraafiku kasuks. «Sellisel juhul on laenu igakuine makse algusest lõpuni ühesugune, kuid tuleb arvestada, et pangale tasutakse ka rohkem intresse.»

Kuidas mõjutab omafinantseering minu laenutingimusi?

Omafinantseeringu olemasolu on märk sellest, et inimene saab valitud kinnisvara endale päriselt lubada ning on näinud selle kogumiseks vaeva. Samuti sõltub omafinantseeringust ka soetatava kinnisvara võimalik väärtus, sest suurema summaga saab omale lubada suuremat või kallimat kinnisvara.

Suurem omafinantseering võib panga jaoks tähendada küll väiksemat riski, kuid kui inimesel puudub regulaarne sissetulek, ei saa laenu siiski väljastada. Panganduse juhi sõnul tehakse otsuseid väga kaalutletult:

«Väga palju sõltub kliendi profiilist ja kinnisvarast – kui inimese regulaarne töötasu on piisav ja tingimused sobivad, teeb pank suurema tõenäosusega positiivse laenuotsuse.»

Kuidas ma saan end võimalike laenu tagasimaksetega seotud raskuste eest kaitsta?

Ekspert tõi välja kaks kindlustust, mis keerulistes olukordades aitavad. «Pangad pakuvad ootamatute olukordade puhul riskide maandamiseks näiteks laenumaksekindlustust, mis katab kliendi kodulaenu kuumaksed ootamatu töötuse, raske haiguse või lapse pikaajalise haigestumise korral,» sõnas Rebane. Selle variandi puhul saab klient ise sobiva kaitsetaseme valida, mille põhjal makstakse kindlustushüvitist.

Teine viis end ootamatuste eest kaitsta on elukindlustus – ka siin saab klient ise määrata, kui suurt osa laenust ta kindlustada soovib. Rebane tõi välja, et lisaks inimelu kaotuse, haiguse või õnnetusjuhtumi tagajärjel, kehtivad elukindlustuse tingimused ka puuduva töövõime või kriitiliste haiguste puhul.

«Elukindlustusele võiks eelisjärjekorras mõelda inimesed, kes oma leibkonnas ainsana regulaarset töötasu teenivad. See aitab ära hoida olukorra, kus õnnetusjuhtumi järel peab pere olemasoleva kodu maha müüma, kuna kodulaenu edasiseks tasumiseks ei ole piisavalt raha.»

Tagasi üles