TÄISTUND UURIB ⟩ Miks peavad maksma prügiveo eest need, kel rämpsu ei teki või kelle juurde jäätmeauto ei pääse

Foto: Kanal2

Kanal 2 saade «Täistund» võtab teisipäeval luubi alla Eesti prügiteema, mis tihtipeale tekitab küsimusi ja arutelu.

Seekord vaadeldakse olukorda, kus osa inimestest, kelle juurde jäätmeauto ligi ei pääse või kellel äravisatavat ei teki, peavad siiski prügiveoteenuse eest maksma. Ajakirjanik Mari Flemingu sõnul tõstatab see mitmeid olulisi küsimusi jätkusuutlikkuse, õigluse ja teenuse kvaliteedi kohta.

Võrumaa elanik ja õmbluskoolitaja Kairi Orav on üks neist, kes on veendunud, et ei vaja prügiveo lepingut. Jäätmeseaduse kohaselt tal valikuvõimalust ei ole. Ta elab tagasihoidlikult ning kasutab asju uuesti nii kaua kui võimalik.

«Ma olen tõesti praktiline inimene,» ütleb ta, näidates saates oma taaskasutatud esemeid. «Ma ei tekita palju prügi ning olen valinud plastikpakendivabad tooted ning tellin osa söögikraami hulgikorras, et vähendada pakendite hulka.»

Kairi on meisterlik taaskasutaja ning sorteerib hoolikalt oma prügi ning ei näe vajadust prügiveolepingu järele. Ta viib paar korda aastas oma vähesed jäätmed ise jäätmejaama, kogudes neid kuuri alla. Tema jaoks on see nii keskkonnasõbralik kui ka majanduslikult mõistlik lahendus. Kairi ei tekita piisavalt prügi, et prügiveoleping oleks tema jaoks otstarbekas ning leiab, et seaduses peaks tegema vajalikud korrektuurid.

Ent olukord puudutab ka mitmeid neid eestlasi, kelle kodud jäävad kohtadesse, kuhu prügiautod ei pääse. Paljud neist on sunnitud lepingu sõlmima, kuid teenus on nende jaoks sageli olematu. Olgu põhjuseks halb ilm või jäätmeauto ebasoodsad tingimused mõnda teed läbida. Kliimaministeeriumi esindaja sõnul töötatakse praegu jäätmereformi kallal, et leida paindlikumaid lahendusi ja suunata inimesi rohkem prügi sorteerima.

«Küsimus seisneb aga selles, kas inimene, kes juba sorteerib oma prügi eeskujulikult ja viib selle jäätmejaama, peaks ikkagi olema sunnitud prügiveolepingut sõlmima. Samuti tõusetub küsimus selle kohta, kas sellistele inimestele tuleks anda vabastusi või võimalusi prügi ära viia ilma lepinguta,» arutleb saates Mari Fleming.

Kuna Eesti on hajaasustusega maa, on oluline arvestada erinevate piirkondade eripäradega ning leida lahendusi, mis oleksid õiglased ja praktilised. Ehkki praegu kehtivad seadused ei võimalda erandeid, võiks tulevikus kaaluda paindlikumaid lahendusi.

Reedel esitas Kanal 2 oma sotsiaalmeediakontol küsimuse prügiveo kohta, mis tõi kaasa suure tulva emotsioone.

Üks kirjutaja väljendas oma rahulolematust järgmiselt: «Ma olen nii vihane! Saadetakse tühiarveid, näiteks kui ei saa ilmaolude tõttu prügivedu tellida. Pealegi mul pole prügigi suvilas, aga konteiner peab siiski olema ja selle eest tuleb liitumistasu maksta!»

Teine kommenteerija jagas oma kogemust talviste ja kehvade teeolude perioodiga: «Olen talviti ja kehvade teeolude korral prügi ise kohalikku jäätmejaama viinud, sest minu autoga saab läbi iga saastast. Seekord aga öeldi mulle telefonis, et veost keeldumine pole lubatud ja saadeti mulle tühisõiduarve, kuigi ma ise ütlesin, et prügiveduauto ei pääse teed mööda ligi.»

Kõigest lähemalt juba teisipäeval Kanal 2 saates «Täistund».