KÜTTEHOOAEG LÄBI ⟩ Kas korstent tuleks puhastada kevadel või sügisel?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Ilmad lähevad järjest soojemaks ja küttehooaeg on lõppemas. Sellest tekib paljudel küsimus, kas korsten tuleks kohe ära puhastada või on seda parem teha enne uue küttehooaja algust sügisel?

Teadupärast on hooldamata kütteseadmed üks peamisi tulekahju põhjuseid. Alles möödunud nädalal tuli G4Si juhtimiskeskusesse tulehäire Kärdla elamust, kus hoone korstnas oli süttinud tahm. Tänu kiirele reageerimisele sai Päästeamet korstnas tule kustutatud ja suuri kahjusid ei tekkinud, kuid paraku tuleb ette ka traagilisema lõpuga sündmusi. Seetõttu tasub oma kütteseadmeid kindlasti regulaarselt hooldada.

Korstnapühkija Artur Ojala toob näite, et läks kord puhastama ühe kodu korstent, mille kohta omanik ütles, et see on enam-vähem töökorras, vajab lihtsalt tavapärast hooldust. «Kui lõõriharja kaminalõõrist sisse lükkasin, tuli see ootamatult lae alt välja ega suundunudki korstnasse, kuhu oleks tema õige tee pidanud viima,» meenutab ta jahmatavat lugu.

Selgus, et kamina slepe ehk korstnasse sisseminek oli juba nii katki, et seal oli auk sees ning kütmisel poleks suits sinna jõudnudki. Kusjuures klient väitis, et oli vaid paar kuud enne korstnapühkija külaskäiku kaminat korralikult kütnud.

«Minu jaoks jäi see suureks mõistatuseks – kuidas see üldse võimalik oli? Hea, et just sel hetkel otsustati korstnapühkija kutsuda, sest kui keegi nüüd oleks sinna tule teinud, siis see oleks inimese ja tema vara jaoks võinud väga kurvalt lõppeda,» nendib spetsialist.

Lisaks tulekahju ohule, varitseb hooldamata korstende puhul inimesi ka teine nähtamatu ja lõhnatu oht – see on vingugaas.

«Meil on ette tulnud juhtumeid, kus tänu vingugaasianduri paigaldusele on inimesed avastanud, et nende eluruumides on pikemat aega olnud vingugaas. Inimesed on kurtnud pärast anduri paigaldamist, et andur annab kogu aeg häiresignaali. Põhjuseks pole selliste juhtumite puhul mitte rikkis andur, vaid vingugaas eluruumis. Sellisel juhul tulekski kutsuda korstnapühkija, kes vaataks üle küttekehad või kütmisviisid. Kuigi väikese CO kontsentratsiooni puhul ei pruugi inimene kohe ennast halvasti tunda, siis pikemaajaliselt on see ikkagi tervisele kahjulik,» selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

Korstna hea seisukorra tagavad kaks komponenti – kuiv ja kvaliteetne küttepuu ning korstna regulaarne hooldamine ehk pühkimine. Korsten tuleks läbi pühkida iga-aastaselt. Palju arutatakse selle üle, kas korstent tuleks puhastada kevadel või sügisel. Ojala soovitab seda teha kevadel või veel parem suvel.

«Tõele au andes ei ole sellel, kas pühkida korstent kevadel või sügisel, mitte mingisugust muud vahet kui see, et sügisel on järjekorrad pikemad ja nõudlus suurem – seega ka teenuse hind kallim.»

Möödunud aastal sai iga viies eluhoone tulekahju alguse just küttesüsteemist, kuid paraku on endiselt palju koduomanikke, kes oma kütteseadmeid regulaarselt ei hoolda. Eramaja puhul võib inimene neli aastat korstent ise puhastada, kuid igal viiendal aastal peab kutsuma kutselise korstnapühkija.