«Mida likviidsem on kinnisvara, seda lühem on tavaliselt selle eeldatav müügiperiood. Sellist kinnisvara tasub otsida eelkõige inimesel, kes ostab korteri investeerimise eesmärgil – sooviga see kiiresti välja üürida ning võibolla teatud aja pärast see kasumiga maha müüa. Kindlasti on likviidsuses suurem roll ka siis, kui kodu ostetakse küll endale, kuid juba eos plaanitakse seal elada alla 10 aasta,» sõnas Rebane.
Ekspert nentis, et üks kinnisvara likviidseks muutev aspekt on selle taskukohasus. Põhjus peitub selles, et inimesi, kes taskukohast kinnisvara endale potentsiaalset lubada saavad, on elanikkonnas rohkem. Just seetõttu on näiteks 2-toaline korter reeglina likviidsem 5-toalisest korterist või eramajast – ainuüksi hinna põhjal võib ennustada ka kinnisvara müügiperioodi.
«Eramaja puhul võib müügiperiood olla keskmiselt umbes pool aastat või enamgi, sest hind on üldjuhul kõrgem ning inimesi, kes seda endale lubada saaks, on vähem,» märkis Rebane.
Lisaks on likviidsusele oluline mõju kinnisvara suurusel, sest reegel on – mida suurema pinnaga tegu, seda pikem on müügiprotsess. Rebane selgitas, et isegi kui maja või suur korter on heas asukohas ning müügil taskukohase hinnaga, siis likviidsuse vaatest on ikkagi paremas seisus reeglina ühe- või kahetoalised korterid, sest suurte pindadega kaasnevad ka kõrged kõrvalkulud.
Lisaks kinnisvara hinnale ja suurusele on veel kolmas oluline likviidsuse määraja – asukoht.
«Näiteks keskmine Tallinnas asuv elamispind on kindlasti eelisseisus kui sarnane kinnisvara Kohtla-Järvel. Mida tihedamalt asustatud piirkond, seda likviidsem on ka kinnisvara. Oluline on ka infrastruktuur ning muud asukohta puudutavad eelised.»