:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/13/16068451t1hd530.jpg)
Koduost on inimese elu üks suurimaid väljaminekuid. Kui paljud seda aga endale päriselt lubada saavad?
UURING ⟩ Just nii suur osa rahvast elab endale kuuluvas laenuvabas kodus (1)
SEB korraldatud uuringust selgus, et 48 protsenti Eestis elavatest inimestest elavad kodus, mis kuulub neile, ning nad ei tasu selle eest laenu – pooled tänased koduomanikud ostsid oma esimese kodu 25–35-aastaselt.
«Ligi pooled Eesti inimestest elavad ilma laenuta kodudes. 27 protsenti küsitletutest elavad oma kodus, mis on soetatud laenu abiga, ning 12 protsenti elavad üürikorteris,» tõi SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang välja uuringu tulemused.
Suurem osa inimestest, kes oma kodu eest laenu maksma ei pea, on vanemad kui 50-aastased. 24 protsenti on 50–59-aastased ning 40 protsenti on 60–74-aastased.
Hallang arvas, et ilmselt on tegemist inimestega, kes elavad kodudes, mis on saadud omandireformi tulemusena, on olnud pere käes juba mitu põlvkonda või on laen juba tagasi makstud. Laenuga ostetud kodudes elavad aga peamiselt 30–49-aastased; 30 protsenti on 30–39-aastased ja 34 protsenti on 40–49-aastased. Üürikorterites elavad aga eelkõige 18-29–aastased inimesed, keda on 40 protsenti.
Uuringu tulemustest nähtub, et üle poole ehk 53 protsenti laenuga ostetud kodudes elavatest inimestest elab Harjumaal.
«Seda, et aktiivsem kinnisvaraga kauplemine käib Tallinnas ja Harjumaal, näitab ka SEB statistika. Eelmisel aastal soetas Harjumaale kinnisvara ligi 55 protsenti SEB klientidest, samas kui Tartumaal sõlmiti 21 protsenti laenulepingutest,» ütles Hallang.
Uuringu järgi on 43 protsenti laenuga ostetud kodudes elavate inimeste netosissetulek igakuiselt rohkem kui 1500 eurot, 19 protsenti vastanu sissetulek on 1251–1500 eurot. Hallang märkis, et enamasti võetakse kodulaenu koos kaaslasega ning SEB andmete kohaselt on kahe kolmandiku laenuvõtjate ühine sissetulek enam kui 2000 eurot.
SEB tarbijauuring toimus 2024. aasta märtsi lõpust aprilli alguseni ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18–74 aastat.