OMANIKE KESKLIIT Uusarenduste renoveerimistoetus on sotsiaalselt vastutustundetu

Kristina Kostap
, Postimees Kodu vastutav toimetaja
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti Omanike Keskliit viis läbi uuringu, et selgitada, kui suureks kujunevad leibkondade eluasemekulud peale otsusest puudutatud kortermajade C energiaklassi renoveerimist. Selgub, et olukord on enam kui nutune.

2023 aasta hilistalvel, vahetult enne Kredexi kurikuulsat korteriühistute nobedate näppude toetusvooru, muutis toonane majandus- ja taristuminister Riina Sikkut kahte pikaaegset toetuspõhimõtet. Minister Sikkut võttis toetuse ühistutelt, milles elavad vähekindlustatud leibkonnad, kellele tagab korteriomanikuna eluaseme kohalik omavalitsus. Teisalt said renoveerimiskõlbulikuks uusarenduste korterelamud.

Eesti Omanike Keskliit viis läbi uuringu, et selgitada, kui suureks kujunevad leibkondade eluasemekulud peale otsusest puudutatud kortermajade C energiaklassi renoveerimist. Osaliselt vähekindlustatud leibkondadega asustatud korterelamu puhul võttis liit näiteks Järvamaal, Albu külas asuva 18 korteriga korteriühistu, mis valmistus 2023 aasta toetusvooruks, kuid jäi seoses toetuse tingimuste muutumisega sellest kõrvale. Uuselamurajoonis elava leibkonna eluasemekulude näitena kasutas liit Tallinnas, Sõpruse puiestee uusarenduspiirkonnas asuvat büroo-, äri- ja eluhoonet, mis oli üks esimesi, mis Kredexi 2023 aasta korteriühistute toetusvoorus avalduse esitas ja toetuse ka sai.

Uuringust selgus, et Albus asuva korteriühistu eluasemekulude suurus oli veebruaris ja märtsis 5,7 eurot ruutmeetri kohta. Samal ajaperioodil oli Sõpruse uuselamurajoonis asuva korterelamu kulud 3,2 eurot ruutmeetri kohta.

Albu korterelamus elavate leibkondade kulud kasvaksid peale terviklikku rekonstrueerimist 12,5 euroni elamispinna ruutmeetri kohta, samas, kui Sõpruse uuselamurajoonis asuva korterelamu kulud jääksid C-energiaklassi saavutamisel endisele tasemele. Saadud tulemust kommenteerides märkis omanike liidu juht Andry Krass, kes ütles, et kuigi suur eluasemekulude ebavõrdsus oli ette teada, üllatas siiski, kui lihtsasti saavutas uuselamurajoonis asuv korterelamu C-energiaklassi. Selleks ei olnud vaja isegi energiat kokku hoida. C-energiaklassi saavutamiseks piisas hoone reaalse energiatarve kaalumisteguriga 0,65 läbi korrutamisest, mis on Kliimaministeeriumi poolt heaks kiidetud metoodika.

«Kokkuvõttes näitab kahe korterelamu võrdlus, et Kliimaministeeriumi korteriühistute toetusmeetmetel ei ole mingit seost kodumajapidamiste toimetulekuga ega isegi korterelamute poolt tarbitud energia kokkuhoiuga. Teisiti ei saa kirjeldada olukorda, kus Kliimaministeerium eelistab toetada ühistut, mis oma energiatarvet ei vähenda, jättes abita koduomanikud, kelle ainus «süü» on see, et nende kõrval elavad vähekindlustatud leibkonnad. Nii kliima-, kui sotsiaalsest vaatest on vastutustundlik käituda risti vastupidi,» ütles Krass.

Tagasi üles