ELUS ON ILUS Eesti Loodusmuuseum otsib kõige elurikkamat aeda!

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti Loodusmuuseumi uus kampaania kutsub üles märkama ja väärtustama elurikkust meie ümber. Suviläbi kestva kampaania raames otsitakse muu hulgas ka kõige elurikkamat aeda.

Üle kogu Eesti on märgata huvitavaid plakateid, mille sõnumid näivad esmapilgul endale vastu käivat. Konna pilt ning juures kiri: «See ei ole konn»? Täies lehes puu ja juures tekst «See ei ole puu»? Tegemist on Eesti Loodusmuuseumi värske kampaaniaga «See on elupaik», mis kutsub väärtustama ja märkama elurikkust.

Linnades elades kipume sageli ära unustama, et meie oleme looduse osa ning loodus pole midagi eraldiseisvat, kuhu «minna». Asfaldikuningriigis aga kipub elurikkus olema viimane, millele mõtleme, kuigi elurikkus on meie kõigi heaolu alus.

«Elurikkus on kõikjal meie ümber,» ütleb Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja kogude osakonna juhataja Lennart Lennuk. «Oluline on seda märgata ja näha ilu ka niitmata murulapis.»

Kampaania juhib tähelepanu sellele, et igapäevased objektid nagu sammal, konnad, puud ja muld on osa meie elukeskkonnast ning nende hävimine võib kaasa tuua suuremaid tagajärgi kui esmapilgul arvata võiks.

«Me tahame julgustada inimesi avastama ja märkama elurikkust meie ümber,» ütleb Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks. «Elurikas linnaloodus on hädavajalik meie füüsilisele, aga ka vaimsele tervisele.»

Ühes teelusikatäies mullas leidub rohkem elu kui on inimesi maakeral – muld on elupaik! Ja kui muld pole enam viljakas, siis ta pole enam muld, vaid on pinnas. Inimasustus tekkis aga just viljakale mullale ning paratamatult tähendab linnastumine seda, et katame aina enam viljakat pinnast asfaldiga. Ligi 70 protsenti Tallinnast on kaetud asfaldi ja betooniga, mis tagavad töö, raha ja kiire elu, aga ka looduse hüvede ja elurikkuse hävimise. Nii ei ole muld lihtsalt muld, vaid tsivilisatsioonide õitseng või hukk.

Nudiks niidetud murulapid ei ole aga samuti soodne keskkond elule. Niidukilembus on aegunud sõda elurikkusele, sest rohi pole lihtsalt muru, seal elavad putukad, kellest toituvad omakorda linnud. Niitmata alad hoiavad ka paremini niiskust, aidates kaasa linnade temperatuuri reguleerimisele – täpselt nagu seda teevad ka puud. Kliimamuutustele mõeldes on aina tähtsam aru saada, kui olulist varju pakuvad meile linnakeskkonnas kuumasaarte eest puud. Puu ei ole kunagi lihtsalt vaid puu – tegemist on elupaigaga, puu tähendab miljoneid aastaid planeedi sisse ja välja hingamist.

Märka ka sinialasid

Lisaks rohealadele kutsub muuseum üles märkama ka sinialasid. «Oleme tugevalt selle vastu, et iga lompi peaks tõttama kuivendama,» ütleb Eesti Loodusmuuseumi vanemkuraator ja botaanik Loore Ehrlich.

Kuivendamine põhjustab märgalade kadumist. Nii on ka linnas elavad konnad olulised elurikkuse näitajad, kuid intensiivistunud inimtegevuse – täisehitamise, veerežiimi rikkumise, reostuse ja kuivendamise tõttu on elurikkad elupaigad jätkuvas vähenemises.

Eesti Loodusmuuseum kutsub üles elurikkust märkama ning jagama oma avastusi sotsiaalmeedias, kasutades selleks teemaviidet #seeonelupaik. Rohkem saab elurikkuse ja linnalooduse kohta teada loodusmuuseumi oktoobris avatud näituselt «Puudega linn».

Elurikka aia konkurss «Elus on ilus»

Eesti Loodusmuuseum otsib terve suve läbi kestva kampaania raames kõige elurikkamat aeda! Kas sinu aed on selline, kus on mõeldud nii putukatele kui vihmaussidele, siilidele kui tolmeldajatele? Kas sina oled aednik, kes oskab hinnata elurikkust igas rohukõrres ja puuoksas, mullakamaras ja nektaritilgas? Kui jah, siis oled oodatud osalema «Elus on ilus» elurikka aia konkursil!

Osaleda saavad Tallinna või Tallinna lähiümbruse aiaomanikud. Muuseum palub aiafotod saata hiljemalt 30. juuniks aadressil muuseum@loodusmuuseum.ee, paberpildid Lai 29a, Tallinn. Lisa kindlasti ka kaaskiri (maksimaalselt 1A4), kus oma aianduspõhimõtetest ja elurikkuse toetamisest räägid. Ära unusta lisada aadressi ja kontaktandmeid. Lõppvooru pääsenud aedu külastab žürii ja võitjad kuulutame välja augusti lõpus. Auhinnad panevad välja Eesti Loodusmuuseum, Hortes ja Nordic Botanical.

Tagasi üles