SELGUS MAJJA ⟩ Kas seletamatu banaani- ja kartuliisu viitab sõltuvusele?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Suve saabumisega muutub tervislikumaks ka meie toidulaud. Ilmselt tuleb aga enamikule üllatusena, et nii mõnigi eestlastele tuntud puu- ja köögivili sisaldab ergutavaid aineid. Kas see tähendab, et nende söömisega peaks piiri pidama?

Et kohv ja tee sisaldavad kofeiini, mis aitab väsimuse vastu, ei ole ilmselt suur üllatus. Vähem on teada, et näiteks kõige universaalsem puuvili banaan sisaldab dopamiini. Ühes küpses, enimmüüdud Cavendish sordi banaanis on seda keskmiselt 450 mikrogrammi. Dopamiin on eluks vajalik neurotransmitter, mis reguleerib naudinguid ja motivatsiooni. Kuigi banaanid sisaldavad dopamiini, ei jõua see otseteed ajju. Dopamiin esineb puuviljas sellisel kujul, mis ei võimalda sel pääseda läbi vere-aju barjääri. Seega banaani söömine otseselt dopamiini taset ei tõsta, küll aga mõjub puuviljas leiduv dopamiini kogus organismile parandava antioksüdandina. Kuna banaanid sisaldavad ka B6 vitamiini, aitab see ajul serotoniini toota ja tuju tõsta.

Õnnehormoonina tuntud serotoniin mõjutab meeleolu, und, söögiisu, seede- ja mäluprotsesse. Kui serotoniini pääseb ajju piisavalt, on inimene rahulolev või õnnelik, magab regulaarselt ning sööb tasakaalukalt. Serotoniini leidub samuti meie toidulaual, nimelt sisaldavad seda eksootilised puuviljad banaan, ananass ja kiivi. Ühes kiivis on serotoniini kuni 400 mikrogrammi. Nagu dopamiinigi puhul, ei mõjuta kiivides sisalduv serotoniin otseselt meie tuju, kuna see ei jõua otseteed ajju. Sellegipoolest tasub kiivisid süüa, kuna nad sisaldavad C-vitamiini, kiudaineid ja antioksüdante, mis hoiab immuunsüsteemi tugevana, aitab seedida ja reguleerib kolesterooli taset.

Samuti leidub mitmetes Eestis kasvavates köögiviljades nagu tomatis, kartulis ja baklažaanis mineraal- ja kiudainete kõrval ka väga väikestes kogustes nikotiini. Kui inimene tarbib nikotiini, suurendab see õnne- ja rahulolutunnet tekitava dopamiini vabanemist ajus. Juba ammu avastasid inimesed tubakalehtede põletamisel tekkiva ergutava mõju, mille tulemusel sai suitsetamisest kõige levinum nikotiini omastamise viis. Tänapäeval tarbitakse nikotiini lisaks sigarettidele ka turul olevatest suitsuvabadest tubaka- ja nikotoonitoodetest e-sigarettidest, nikotiinipatjadest või kuumutatavast tubakast. Nikotiin on kiiresti sõltuvust tekitav aine, kuid võrreldes tubakatoodetega on köögiviljades nikotiini sisaldus oluliselt väiksem.

Nikotiinii leidub kõige rohkem tubakataime lehtedes – kogu taimest moodustab nikotiin umbes 5 protsenti. Eestlaste toidulaua keskne kartul sisaldab keskmiselt 675 nanogrammi (0,67 mikrogrammi) nikotiini kontsentratsiooni ja ühes keskmise suurusega baklažaanis on nikotiini umbes 525 nanogrammi. Uuringute kohaselt söövad inimesed tavalise toiduga umbes 1400 nanogrammi nikotiini päevas. Nimelt tuleks ära süüa tervelt 10 kilo kartulit või baklažaani, et see võrduks ühe sigareti suitsetamisest saadava nikotiini kogusega. Seega isegi regulaarselt mõnda ülalnimetatud köögivilja süües tarbitakse tuhandetes kordades vähem nikotiini kui tubaka- või nikotiinitoodetega.

Esmapilgul võib see sootuks ära ehmatada, et meie puuviljad ja köögiviljad meie toidulaual sisaldavad ergutavaid aineid. Tegelikult on toiduga tarbitavad kogused piisavalt väikesed, et see meie tuju, käitumist ja rahulolu mõjutaks. Banaanid ja kiivid sisaldavad väikses koguses dopamiini ja serotoniini, aga nende peamine mõju avaldub kasulikes kiudainetes, vitamiinides ja antioksüdantides. Samuti ei saa eestlaste suurt kartuliisu sõltuvusega põhjendada.