UURING Kui palju on rahvas nõus kodulaenu eest maksma ja palju nad tegelikult maksavad?

Kristina Kostap
, Postimees Kodu vastutav toimetaja
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Palju oleksid sina nõus kodulaenu eest maksma? Selgub, et soovidel ja reaalsusel on väga suur vahe sees.

Citadele panga tellitud küsitluse järgi oleks 43 protsenti Eesti inimestest nõus oma kodulaenu eest tasuma kuni 400 eurot kuus. Reaalselt on need numbrid, mida inimesed maksavad, aga hoopis suuremad. Näiteks Citadele kodulaenu klientide keskmine igakuine makse ületab 800 euro piiri.

«Üleüldist keskmist laenumakset on muidugi väga keeruline paika panna, sest makse suurus on vägagi individuaalne. See oleneb suures osas laenuperioodi pikkusest, euriborist, valitud laenugraafikust ja muudest aspektidest. Kõikidel klientidel on näiteks erinevad euribori arvutamise tähtajad,» selgitas Citadele Eesti jaepanganduse juht Marina Hakiainen.

«Seega puhtalt laenumakse suuruse asemel on pigem oluline see, kui suure protsendi see moodustab sinu sissetulekust ja kui palju see tõuseb või langeb vastavalt euribori muutusele.»

Kõikide Citadele kodulaenu klientide keskmiseks kuumakse suuruseks on sellele aastal väljastatud laenude puhul ligi 820 eurot. Citadele tellis Balti riikides küsitluse, millest aga selgus, et kui inimesed võtaksid kodulaenu, siis oleks üle 800-eurost kuumakset nõus tasuma vaid seitse protsenti Eesti inimestest. 43 protsenti vastanutest oleks valmis maksma kuus kuni 400 eurot ning 17 protsenti 400-700 eurot. 29 protsenti ei osanud soovitava kuumakse suuruse osas vastust anda.

«Küsitlus toob välja päris olulise vahe inimeste lootustel või soovidel ja reaalsusel. Kodulaenu võtma hakates saavad päris paljud aru, et tegelikult on nende soovid suuremad ning ka võimalused paremad,» lausus Hakiainen.

«Nagu näitab ka Citadele kodulaenude keskmine kuumakse suurus, siis reaalsuses võtavad inimesed suuremat laenu ja saavad ka algselt loodetust suuremate laenumaksetega ikkagi hakkama.»

Samuti mängib Hakiaineni sõnul soovitud ja reaalselt makstava summa erinevuses rolli seniste kogumisharjumuste puudumine. Enne laenu võtmist kulus raha reisimisele, väljas söömisele ja muule meelelahutusele ning inimene ei ole lihtsalt harjunud panema nii suurt osa oma sissetulekust eluaseme alla.

Hakiainen nentis, et kuigi euribor on viimasel ajal laenumakseid korralikult kergitanud, püsib lootus, et see hakkab ikkagi ka ühel hetkel kiiremini vähenema.

«Suurt rolli mängib kuumaksete juures ka see, kui kaua on laenu juba tagasi makstud. Kui laenujääk on väiksem, siis sellele arvutatav intress on ka väiksem ehk n-ö vanemate laenude puhul moodustab intress kuumaksest juba märkimisväärselt väiksemat osa,» lausus Hakiainen.

Küsitluse järgi oleksid Läti ja Leedu inimesed nõus veelgi väiksemate kuumaksetega. Lätis vastas 50 protsenti inimestest, et sooviksid makseid alla 400 euro ning 4 protsenti nõusuks ka üle 800-euroste kuumaksetega. Leedus vastavalt 47 protsenti ja 6 protsenti vastajatest.

Eesti Panga reeglite järgi ei tohi eluasemelaenu kuumakse olla suurem kui pool inimese igakuisest netopalgast. Sama kajastus ka küsimuste vastustes: inimeste eelistatud laenumakse oli enamasti väiksem kui pool nende keskmisest netosissetulekust. 61 protsenti neist vastajatest, kes teenivad 1001-1250-eurost netopalka, on valmis maksma oma kodulaenu eest kuni 400 eurot kuus. 1750-2000-eurose netopalga teenijate eelistatud maksesumma jääb aga 501-600 euro vahemikku, mis moodustaks nende sissetulekust kuni 34 protsenti.

Kodulaenu makse määramisel arvestatakse lisaks palgale ka teiste sissetulekutega: peretoetuse, vanemapalga, dividendide ja töövõimetustoetustega. Samuti sõltub makse suurus ka inimese regulaarsetest väljaminekutest, mille puhul võetakse arvesse inimesel juba olemasolevaid laene ja liisinguid, käendusi, krediidilimiiti ning ülalpeetavate arvu.

Märksõnad

Tagasi üles