UURING ⟩ Kas tuulepark on parem naaber kui tiheda liiklusega tänav?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Taanis läbi viidud uuringus küsiti inimestelt, missuguseid elukohti peetaks talutavaks ja milliseid mitte: kas elamine ööklubi või hoopis tiheda liiklusega tänava lähedal.

YouGovi läbiviidud uuring ei jäta kahtlust: taanlased peavad ebasobivaks elamist nii tiheda liiklusega teede (32 protsenti) kui ööklubide (47 protsenti) läheduses. Samal ajal väljendas vaid väike protsent küsitletutest muret tuuleturbiinide (9 protsenti) või päikeseparkide (4 protsenti) läheduse pärast.

«Taanlaste küsitluse tulemused näitavad, et taastuvenergia taristu ei ole inimeste jaoks nii suur probleem, kui algselt võib tunduda. See on suund, mis ma arvan, et on toimumas ka Eestis. Mida rohkem taastuvenergia taristu areneb, seda rohkem kasvab selle ühiskondlik aktsepteerimine,» sõnas European Energy Eesti projektiarendaja Ole Rasmussen.

Tuuleelektrijaamadega maastikul harjumine kasvab ajas ja on seotud mitme teguriga: positiivselt meelestatus taastuvenergia suhtes kasvab järjest tänu teadlikkuse kasvule ja ka reaalsetele näidetele kohalikest omavalitsustest, kus sellised investeeringud juba olemas on.

«Teiseks – kui investorid ja parkide rajajad on avatud, suhtlevad omavalitsustega ja kogukondadega, teevad nendega aktiivset ja produktiivset koostööd, kasvab ka positiivne eelhäälestatus,» lisas Rasmussen.

Rasmusseni sõnul on ka oluline, et läheduses elavad inimesed peavad tundma ka oma piirkonna tuulepargi eeliseid. «Tihti on nii, et tuulepargist saab kohaliku arengu ja uute väärtuste tõukejõud, mis võib kohaliku piirkonna õitsengule ja kasvule panna.»

20-aastase kogemusega ja tegutsedes 28 riigis on European Energy tuvastanud kolm valdkonda, millest kohalikud kogukonnad saavad kasu koostööst roheliste energiaallikate investoritega.

Maksud ja töökohtade loomine

Investeeringud elavdavad kohalikku majandust läbi märkimisväärse maksutulu, toetades kogukondade ja avalike teenuste arengut. Lisaks loovad need töökohti, meelitades ligi kvalifitseeritud töötajaid. Näiteks Poolas võib Poola Tuuleenergia Assotsiatsiooni uuringute kohaselt saada vaid ühelt turbiinilt omavalitsuse eelarvesse maksutulu umbes 30-40 tuhat eurot aastas. Lisaks tekib tuuleparkide rajamisel stabiilne sissetulek maaomanikele, kes saavad 30 elektrijaama tööaasta jooksul arvestada stabiilse rendituluga.

Leedus rahastatakse elektritootmismaksuga kohalikke projekte, mis on seotud keskkonnaalaste, majanduslike või sotsiaalsete avalike hüvedega, samas kui Saksamaal lubavad kohalikud õigusaktid kompenseerida kodanikele osa nende elektriarvetest taastuvenergia tegevusprojekti kaudu naabruskonnas.

Ka Eestis makstakse vastavalt seadusele tuuleelektrijaama puhul tasu kohalikule omavalitsusele, mille territooriumil jaam asub. Tasu kantakse kohaliku omavalitsuse eelarvesse kord kvartalis, sellest maksab omavalitsus 50% tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele toetuseks.

Mahajäetud ja lagunenud alade taaselustamine

Taastuvenergia projektide rajamine võib taaselustada mahajäetud alad – näiteks suletud prügilad, mahajäetud kaevandused või kasutuseta põllumajandusmaa.

Poolas näiteks arendab European Energy vanas liivakaevanduses taastuvenergia projekti, mis muudab kasutuseta maatüki kohaliku kogukonna jaoks majandusliku kasu allikaks. Bulgaarias on plaanis ELi õiglase ülemineku fondi raames arendada taastuvenergiaprojekti suletud söekaevanduses ja deaktiveeritud soojuselektrijaamas.