Maailma kõige põhjapoolsema kinnistu eest küsitakse peadpööritavat summat

Vaade Svalbardi saarestikule. Foto: Shutterstock

Viimane eraomandis olev maatükk Norrale kuuluval Svalbardi saarestikul, mis asud Arktikas, on müügis ning selle eest küsitakse 300 miljonit eurot.

Müügiga tegeleva ettevõtte Knight Franki kirjelduse kohaselt on tegemist 46470 hektari ehk pea kahe Saaremaa suuruse maa-alaga.

Svalbardi saarestik asub Mandri-Norra ja põhjapooluse vahel. Seoses kliima soojenemisega ning merejää kadumisega, on sellest saanud geopoliitiliselt oluline piirkond. 

«Arvestades geopoliitilisi ja strateegilisi aspekte, äripotentsiaali, kliimamuutusi ja arktiliste piirkondade vastu kasvavat huvi laiemalt, on maa müüjate sõnul tegemist ainulaadse võimalusega,» öeldi CNN-ile Knight Frankist. 

Müüdav maalapp asuv Svalbardi saarestiku suurima saare Spitsbergeni lõunaosas. Pääseb sinna kolme tunnise laevasõiduga saarestiku suurimast asulast Longyearbyenist. 

Potentsiaalne ostja ei osta aga tegelikkuses maad ennast, vaid aktsiaseltsi Aktieselskabet Kulspids'i, kellele maa kuulub. Müüjaid esindav advokaat Per Kyllingstad ütles CNN-ile, et ettevõtte asutas enam kui sajand tagasi rühm jõukaid Oslost pärit töösturite perekondi, kes uurisid võimalust kaevandada seal asbesti. Kaevandamiseks seal aga kunagi ei läinud.

Alates sellest ajast on ettevõtte omanikering arenenud ja praegused omanikud on otsustanud, et kasvav huvi Arktika vastu tähendab, et praegu on müügiks hea aeg, selgitas Kyllingstad.

«See on viimane eramaa Svalbardis,» ütles Kyllingstad, kes lisas, et seal on suur potentsiaal mitmesugusteks tegevusteks. Potentsiaalsete ostjatena nähakse teisi riike, ettevõtteid või kohutavalt rikkaid eraisikuid. Ostja peab pärinema ühest 46 riigist, kes on ratifitseerinud Svalbardi lepingu, millega kehtestati Norra suveräänsus saarestiku üle.

Siiski ei ole mingeid piiranguid sellele, millised riigid võivad lepingu ratifitseerida ja kõigil allakirjutanutel on võrdsed õigused, ütles Kyllingstad. Kuigi müüjad pakkusid maad müüa esimesena Norra riigile, otsustati nüüd kõrgeima pakkumise tegija kasuks, kes iganes see ka ei oleks. Kyllingstad selgitab, et isegi kui maa otsustatakse müüa riigile, keda Norra valitsus sõbralikuks riigiks ei pea, ei saa nad müüki peatada, kui see on kooskõlas Svalbardi lepinguga. «Nad on kohustatud kohtlema kõiki lepinguosalisi võrdselt,» ütles Kyllingstad.