HALDUR JAGAB ⟩ 3 põhjust, miks ühistu koosolekud laadaks muutuvad
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
23. mai 2024, 07:02
:format(webp)/nginx/o/2024/05/23/16092224t1hcf5a.jpg)
Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson ütles, et majade kevadistel üldkoosolekutel osalemise suurim viga on elanike poolne nõrk ettevalmistus ja üleolev suhtumine.
Tõnisson selgitas, et üldkoosolek ei peaks olema juhatuse, majahalduri/valitseja või naabrite kontrollimatu kritiseerimise koht, vaid konstruktiivne arutelu, kuidas maja kauem ja säästlikumalt jätkusuutlik püsiks.
«Üldkoosolekul on reeglina väga täpne päevakord ja vastavalt sellele saadetake elanikele ka ette tutvumiseks hulk materjale. Esimene viga ongi selles, et elanikud lähevad koosolekule ette valmistamata ja hakkavad tulistama endale olulisi teemasid, süvenemata majandusaasta aruandesse või juhatuse poolt esitatud tegevuskavasse,» kirjeldas ta. Sama kehtib tema sõnul ka koosoleku protokollide lugemise ja üldse maja asjadega enda jooksvalt kursis hoidmise kohta.
«Niisama riidlemiseks ja naabrite kallal õiendamiseks on teised kohad ja formaadid, üldkoosolekul keskendutakse majale, vajadusel ka kodukorrale, kuid mitte omavaheliste suhete klaarimisele. See on viga number kaks,» rääkis Tõnisson.
«Kolmanda põhjusena lähevad koosolekud kiiva siis, kui üks majaelanik, kes ametlikku vastutust näiteks juhatuse liikmena võtta ei taha, proovib koosolekut juhatama ning teistest üle rääkima hakata. Kui oled üks sajast naabrist, siis arvestagi, et sulle on mõeldud 1/100 ajast,» lisas Tõnisson.