SUVI TULEB ⟩ Milline elektripakett valida ajal, kui elektri hind turul on madal?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Lähenev suvi on hea aeg, mil üle vaadata oma olemasolev elektripakett. Soojemad ilmad vähendavad tarbimist ja suurendavad taastuvenergia toodangut, mis võimaldab nautida odavat börsihinda või fikseerida hind soodsatel tingimustel. Kumba siinkohal eelistada? 

Ühest vastust sellele ei ole, kuna inimesed on erinevad ja igaühe tarbimine individuaalne. Pakett, mis sobib kõige paremini sinu vajadustega sõltub sellest, milline on sinu elektritarbimine ning võimekus ja valmidus seda jälgida ja juhtida, vahendab Enefiti energiatarkuse blogi.

Kuigi kütteperiood on läbi, kulub aasta soojemas pooles rohkem elektrienergiat hoopis jahutusele, aiatöödele ja muudele suvistele tegevustele. Elektripakettide- ja hindade võrdlemisel on oluline vaadata kogu kulu, sest mõnel elektripakkujal võib küll elektri kilovatt-tunni hind olla odavam, kuid see-eest näiteks kuutasu märkimisväärselt kõrgem.

Lisaks tasuks läbi mõelda, kas sulle on oluline, et paketiga kaasneks ka muid lisaväärtusi, näiteks kindlustus või taastuvenergiast tootmine ning kuidas näeb välja lepingu ennetähtaegne lõpetamine.

Fikseeritud hind, börsihind või hoopis mõlemad?

Kui fikseeritud paketid sobivad tarbijatele, kes soovivad hinnastabiilsust, siis börsipakette eelistavad tarbijad, kes toodavad ise elektrit või on valmis suurema hinnavõidu nimel oma tarbimist ajastama. Börsipakett on üldjuhul populaarsem valik ka nende klientide seas, kellel on suvekodu või muu kinnistu, mida külastatakse harva või kus elektrikulu on väike. Kui soovid siiski hinna fikseerida, siis õige aeg selleks on nüüd, kus hind turul on madal.

Algav suvi toob madalad hinnad

Üldiselt lähevad suvel tänu mahukale taastuvenergia tootmisele elektrihinnad alla. Eesti Energia energiaturu ülevaate põhjal võivad need sel aastal Baltikumis oodatust rohkem langeda. Läheme suvele vastu rekordiliselt suure taastuvenergia toodangu, stabiilse tarbimise ning Põhjamaade ühtlase hüdroenergia pealevooluga. Tõenäoliselt töötavad fossiilkütusel põhinevad elektrijaamad minimaalse võimaliku võimsusega, kuna nende kütte- ja CO2-kvootide kulud on kõrged.

Suve elektritootmist juhib päike, mille installeeritud võimsuse suurus on Balti riikides eeldatavasti rekordilised ca 2000 MW. Võrdluseks: juunis keskpäeval oodatav tunnitarbimine on umbes 2800 MW. Kui nüüd lisada 1700 MW paigaldatud tuuletootmisvõimsust, siis võime eeldada, et enamikel päevadel on hind päikesepaistelistel tundidel (10-18) väga madal või isegi negatiivne, nagu me juba aprillis ja mais mitmel päeval nägime.

Teisalt võib see viia paradoksaalse hinnakõverani, kus öised hinnad võivad olla palju kõrgemad, kuna peaksime importima elektrit Soomest, Rootsist või Poolast või käivitama mõne meie fossiilkütusel töötava elektrijaama. Need töötavad hetkel 70-100 eurot/MWh hinnavahemikus. Võrdluseks, et tulevikutehingute põhjal on meie lähiriikides juuli keskmine elektrihind järgnev: Soome 36 eurot/MWh, Lõuna-Rootsi 37 eurot/MWh, Poola 88 eurot/MWh. Tavaliselt jääb Baltimaade elektrihind nende näitajate vahele.