Lollikindel aialill: selle söödava õielise kasvatamisega saab igaüks hakkama

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Aialillede kasvatamine võib seda esimest korda tegijatele tunduda tuumafüüsikana, kuid õnneks leidub üks ilusate õitega aiataim, mille eest hoolitsemisega saab igaüks hakkama.

Klassikalised aialilled, näiteks võõrasemad, on kaunid, kuid pisikesed ning efekti andmiseks tuleb neid osta palju, mis on võrdlemisi kulukas. Kui soovid oma aeda kaunistama suurt õitega taime, mille kasvatamine on võrdlemisi lollikindel, siis tasub kaaluda mulda pista üks mungalill.

Mungalill (Tropaeolum) on üheaastaste rohttaimede perekond, kuhu kuulub umbes 90 liiki roomavaid, ronivaid või põõsasjaid taimi, mis kasvavad looduslikult peamiselt Lõuna-Ameerika mägedes.

Suur mungalill. Foto: Shutterstock

Kirjalike allikate kinnitusel kasvatati Inglismaa aedades 1629. aastal kindlasti kollaseõielist väikest mungalille (Tropaeolum minus), 1690. aastal kasvatati juba ka suurt mungalille (T. majus), mis on täna kõige levinum ning rahvapäraselt kutsutakse seda kressiks. Euroopas levisid mungalilled tänu kloostriaedadele, neid kasvatati salati- ja ravimtaimena ning söödeti viinamäetigudele, kirjutab Postimees.

Suur mungalill võib olenevalt sordist kasvada 30–40-sentimeetriseks puhmaks, sirutades välja kuni kolmemeetriseid vääte, mis ronivad seina- või maad mööda. Kasvada meeldib mungalilledele päikeselises või poolvarjulises aianurgas. Taim vajab vähe hoolt – peab ainult tagama, et sel piisavalt vett oleks.

Kui mungalilli ette kasvatada, hakkavad need õitsema juba juunis. Selleks tööks on täna hilja, kuid taimi saab aianditest osta. Istutada neid enne juuni algust ei tasu, sest soojalembene taim kardab miinuskraade.

Traditsiooniliste kollakas-oranžide sortide kõrval on mungalilledel ka mitmeid teisi värvivariante, näiteks virsiku- ja aprikoositoonid, valged, kreemjad, kirsipunased ja tumepunased sordid.

Suur mungalill on söödav ning sel on terav maitse. Sisaldab see ohtralt C-vitamiini, mille tõttu kasutatakse mungalille ka loodusliku ravimina põletike vastu.