Pealinlased avaldavad, mida nad kodulinnas muuta soovivad
/nginx/o/2022/03/14/14425773t1h7883.png)
24. mai 2024, 12:00
:format(webp)/nginx/o/2024/05/23/16093725t1h7be4.jpg)
Linlased soovivad vähem müra, rahulikumat liiklust ja rohkem haljastust.
Kolmapäeva õhtul kogunes taas rohelise pealinna rahvakogu, et kuulata Tallinna vastuseid 39 ettepanekule, mis nad esitasid mullu novembris teemal: kuidas siduda Tallinna haljasalad ülelinnaliseks kutsuvaks tervikuks?
Olles ettepanekud põhjalikult läbi töötanud, on linn 39 rahvakogu ettepanekule pakkunud üle 80 tegevuse, mis aitavad ettepanekuid ellu viia. Nendest 50 tegevust on kas tervenisti või osaliselt Keskkonna- ja Kommunaalameti vastutusalas ja suur osa pakutud tegevustest eeldab mitme linnaüksuse koostööd.
«Tallinlased soovivad vähem liiklusmüra, mis meil teadupärast on tervistkahjustavalt kõrge, inimesed tervitavad põhjamaiseid 30-40 km/h kiiruspiiranguid, nad tahavad rohkem puid – just need suured asjad tõusevad esile rahvakogu aruteludest ja ettepanekutest. Pealinnal valmib käesoleval aastal müra vähendamise tegevuskava, liikluseski on näha tasapisi rohkem teistega arvestamist. Tänu lisaeelarvele istutame ka 1,3 miljoni euro eest puid,» ütles abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.
/nginx/o/2024/05/23/16093718t1h2ff9.jpg)
Ettepanekute läbi töötamine näitas linnale ka, et kõigi nende suunal Tallinna linn ühel või teisel moel ka juba tegutseb. Näiteks kaasamise ja kogukondliku tegevuse edendamise ning inimeste keskkonnateadlikkuse kasvatamisega. Kõike kolme tegevust hõlmav rahvakogu ettepanek on jätkata kogukonnaaedade juurde loomist ja nende tegevuse toetamist – linn toetab tänavu rekordilise summaga 39 uue linnaaia loomist, 101 juba olemasoleva aia edasi arendamist ning seitset linnaaianduse projekti.
Nelja ettepaneku jaoks ei ole linn valmis uusi tegevusi planeerima, vaid jäädakse tänase väljakujunenud praktika juurde, mida arendatakse edasi või laiendatakse sobiva võimaluse tekkimisel: luua parkide kasutamise hea tava, luua kasutajasõbralik võimalus linnale haljastusalaste ettepanekute tegemiseks, algatada linlastele keskkonnaharidusprogramm, luua võimalused paremini kuvada infot avaliku ruumi ligipääsu katkestuste kohta.
/nginx/o/2024/05/23/16093722t1h8f8f.jpg)
Rohelise pealinna rahvakogu andis 4. novembril 2023 Tallinna linnale üle 39 ettepanekut vastuseks küsimusele: kuidas siduda Tallinna haljasalad ülelinnaliseks kutsuvaks tervikuks?.
Ettepanekute läbitöötamiseks ja neile vastuste koostamiseks moodustati sügisel linnas kaks üksust: töörühm linnaüksuste ekspertidest, kuhu kuulus kokku 40 töötaja 16 linnaüksusest ja linnaosavalitsustest ning linnaametite juhtidest koosnev kaheksaliikmeline juhtrühm, mille esimees on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tegevusvaldkondi koordineeriv abilinnapea.
Töörühm töötas ettepanekud läbi, täpsustades vajadusel teemade vastutusvaldkonda, kirjeldas tegevused, mida linnas juba ettepanekute suunal tehakse ja pakkus välja tegevusi, mida ettepanekute elluviimiseks veel teha saaks. Tegevuste puhul arvestati ajaperioodina lähema viie aasta perspektiivi. Juhtrühm tegi lõplikud otsused: milliseid tegevusi rahvakogu ettepanekute elluviimiseks linn teha võtab, mis eelarveperioodi see planeeritakse ning kes elluviimise eest vastutab.
«Rahvakogu ettepanekud räägivad sama keelt Tallinna arengustrateegias 2035 ja Tallinna kliimakavas ja ka näiteks Tallinna linnaliikuvuse kavas seatud sihtide ja eesmärkidega. Ettepanekute väärtus on eelkõige selles, et rahvakogu andis selgelt teada, mis on elanikele linna arengudokumentides seatud sihtide hulgast kõige tähtsam, mille saavutamisele panna suuremat rõhku,» sõnas Tuuli Veersalu Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde büroost, kes koordineeris linna tööd rahvakogu ettepanekutega.
Tallinna raport «Tallinna vastused rohelise pealinna rahvakogu ettepanekutele» on leitav siit. Linn on lubanud rahvakogu ettepanekute elluviimise kohta aru anda vähemalt 2024. aasta lõpuni.