ETTEVAATUST Taimekaitsevahendeid ei tohi kasutada sellest kõrgema temperatuuri korral

Kristina Kostap
, Postimees Kodu vastutav toimetaja
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et kasutada tohib vaid Eestis turule lubatud taimekaitsevahendeid ning ohutusnõudeid peavad järgima nii elukutselised põllumehed kui hobiaednikud. Arvestada tuleb ilmastikutingimustega ja õitsvate taimede pritsimine on keelatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialisti Laine Järsi sõnul on inimeste, loomade ja keskkonna ohutuse tagamiseks oluline, et kõik taimekaitsevahendite kasutajad toimiksid vastutustundlikult.

«Majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab kehtivat taimekaitsetunnistust,» selgitab Järs. Taimekaitsetunnistust peab omama ka avalikus kohas tõrjetööde teostaja.

«Vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid võivad koduaias oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel kasutada ka hobiaednikud, kes taimekaitsetunnistust omama ei pea,» lisab Järs.

Ohutusnõuete järgimise kohustus kehtib aga kõigile - nii professionaalsetele põllumeestele, hobiaednikele, karuputke tõrjujatele, haljastajatele kui ka raud- ja maanteede hooldajatele ning teistele mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajatele.

Reeglite järgimine on vajalik ohutuse tagamiseks

«Kasutada võib ainult Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid, mida on eelnevalt põhjalikult kontrollitud,» toonitab Järs. Eestis turule lubatud taimekaitsevahendid leiab PTA hallatavast taimekaitsevahendite registrist. Enne kasutamist tuleb tutvuda taimekaitsevahendi infolehega ja järgida seal toodud kasutusjuhiseid.

Arvestada tuleb ilmastikutingimustega. «Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Silmas tuleb pidada ka tuule suunda,» ütleb Järs. Taimekaitsevahendite pinna- ja põhjavette sattumise vältimiseks on oluline kinni pidada veekaitsevööndis kehtivatest piirangutest, mis on kehtestatud veeseaduses.

Veel tuletab spetsialist meelde, et mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmiseks kehtib Eestis õitsvate taimede pritsimise keeld. «Erandid on lubatud ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendis on sellekohane märge ning seda ainult varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil tolmeldajad ei lenda,» räägib ta.

Taimekaitsetööde ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ning taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

«Põllumehed peavad jälgima, et pritsitavalt põllult ei tekiks triivi mahemaadele. Lubamatute ainetega saastumise korral võib tekkida olukord, kus mahetootja ei saa toodangut mahepõllumajanduslikuna turustada ja saastunud maa viiakse uude üleminekuaega,» lisab PTA mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist Ruth Lauk.

Kui taimekaitsetöid teostatakse kõiki ohutusnõudeid järgides, siis Põllumajandus-ja Toiduametit sellest eraldi teavitama ei pea.

Eestis lubatud taimekaitsevahendid on leitavad taimekaitsevahendite registrist. Taimekaitsetunnistuse kehivust on võimalik kontrollida SIIT.

Soovitused vastutustundlikuks taimekaitsetööks:

  • Parima tulemuse annab läbi mõeldud taimekaitse – see tähendab: enneta, vaatle, sekku ja analüüsi. Eelista alati mehaanilist umbrohu- ja kahjuritõrjet, samuti bioloogilisi ja teisi kemikaalivabu taimekaitselahendusi.
  • Jäta keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine viimaseks valikuks.
  • Kemikaalide kasutamisel arvesta ilmastikuga. Ära tee pritsimistöid liiga suure tuule ja kõrge temperatuuriga. Niimoodi väldid soovimatu kõrvalmõju teket.
  • Tolmeldajad on tänulikud, kui väldid õitsvate taimede kokkupuudet erinevate kemikaalidega.
  • Ära osta taimekaitsevahendeid tundmatutelt müüjatelt. Mitte kõikide keemiliste taimekaitsevahendite müük ja kasutamine ei ole Eestis lubatud.
  • Kasuta erineva toimeviisiga taimekaitsevahendeid, et vältida resistentsuse kujunemist.
  • Hooaja lõppedes analüüsi tehtud töid – kas kõik õnnestus või peaks uuel aastal midagi teisiti tegema?
Tagasi üles