Tualetipottide kirju ajalugu: 150 aastaga on kullatud haruldusest saanud igapäevane luksus

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pack-Shot / Shutterstock.com

Tänapäeval on tualetid ja kanalisatsioon igapäevaelu elementaarne osa, kuid 150 aastat tagasi oli olukord hoopis teistsugune. Isegi kuninganna Victoria oleks kadestanud sellist tualettruumi mis on tänapäeval peaaegu igas kodus.

Tualetid olid ellujäämiseks vajalikud

Pikka aega ei olnud tualetid maapiirkondades vajalikud, kuid 19. sajandil muutus tihedalt asustatud linnades sanitaartingimuste puudumine eksistentsiaalseks probleemiks. «Toonane maailm vajas kaasaegsemat tualetti mitte niivõrd mugavuse, vaid ellujäämise nimel,» selgitab Geberiti esindaja Eestis Priit Roostalu.

«Kanalisatsioonisüsteemide teke suurtes linnades oli otsene vastus haiguste ohule, mis tekkis kasvava elanikkonna ja ebapiisava jäätmekäitluse tõttu.» Kuna puudus vastav pinnas, mis suudaks väljaheiteid säilitada ja lagundada, sai veest ainus keskkond nende eemaldamiseks linnades. «WC-pottide ja kanalisatsioonisüsteemide teket võib pidada 19. sajandi üheks olulisemaks uuenduseks, mis aitas luua kaasaegset suurlinna ja peatada haiguste levikut,» märgib Roostalu.

Rooma Impeeriumis oli keha kergendamine üldsegi seltskondlik tegevus.
Rooma Impeeriumis oli keha kergendamine üldsegi seltskondlik tegevus. Foto: Shutterstock

Keraamika asendas puidu

19. sajandil kasutasid enamik eurooplasi oma vajaduste rahuldamiseks kas auku või spetsiaalselt varustatud ruume, kus seisis sisseehitatud potiga puidust tool. «Märgati, et puit ei ole sanitaartehnilistes lahendustes parim materjal, seega asendati see lõpuks keraamikaga. Viktoria ajastu meistrid glasuurisid WC-potid kaunilt ja katsid need kullatud ornamentidega. Sellist elegantset lahendust on tänapäeval raske ette kujutada, kuna ebaühtlasi pindu on raske hügieeni tagamiseks hooldada,» ütleb Roostalu. Loputuskastiga WC-potid hakkasid Euroopas levima alles 19. sajandi teisel poolel, sel ajal, 1874. aastal, algas ka Geberiti ajalugu Šveitsis Rappersvillis.

Meile äratuntavad tualetipotid olid viktoriaanlikul ajal uhkelt kaunistatud.
Meile äratuntavad tualetipotid olid viktoriaanlikul ajal uhkelt kaunistatud. Foto: Shutterstock

Tänapäeva WC-pott kogus populaarsust suure depressiooni ajal

30 aastat hiljem tutvustas ettevõtte asutaja Alberts Gebert tollal innovatiivset lahendust – pliiga kaetud puidust loputuskasti. 20. sajandi alguses asendati esimese põlvkonna WC-potid sifooniga WC-pottidega ning kaunistused ja ornamendid kadusid järk-järgult, andes teed siledatele, valgetele, hügieenilistele ja kergesti puhastatavatele pindadele.

Varsti ilmus turule keraamiline WC-pott ning 20. sajandi 1930. aastatel muutus populaarseks värviline keraamiline glasuur. «1930. aastatel kehtestati Ameerika Ühendriikides ehitusnormid, et kõigis uutes elamutes oleks sisevannituba,» märgib Roostalu. «Suure depressiooni ajal muutus majandusliku surve tõttu maailmas populaarseks eraldiseisev WC-pott, mida enamik meist tänapäevalgi kasutab.»

Pliiga kaetud puidust tsistern aastast 1905.
Pliiga kaetud puidust tsistern aastast 1905. Foto: Geberit

Kõrgeimad standardid on olnud olemas juba 150 aastat

1952. aastal tõi Geberit turule esimese plastist loputuspaagi ja 1964. aastal esimese seina sisse paigaldatava loputuspaagiga WC-poti. Geberiti loputuspaagid Duofix pakuvad tänase päevani uudseid ja sanitaartehnikavaldkonnas teed rajavaid lahendusi.

Roostalu sõnul on näha ka uusi tõusvaid trende nagu klassikalise WC-poti ja bidee ühendamine üheks seadmeks. «Dušš WC-pott, mis leiutati Šveitsis, kuid massidesse levis Kaug-Idas, on oma populaarsust kogumas ka Euroopas. Elegantne ja tänagi Šveitsis toodetav dušš WC-pott Geberit AquaClean Alba näeb välja nagu klassikaline WC-pott, kuid omab tunduvalt rohkem funktsioone ja seda taskukohasema hinnaga kui kunagi varem,» lisas Roostalu.

Tagasi üles