Rendinilt saadud juhendite järgi hakkas Tarmo fikseerima üüripinnal olevaid puuduseid, et hinnata kahjude suurust ja määrata kindlaks kahjunõude summa. Lisaks katkiste esemete asendamisele ning üldkoristusele oli korteris vaja teostada ka seinte, lae ja akende süvapuhastus.
Pärast vajaliku tõendusbaasi koostamist selgus, et varakahju ja võlgnevuste kogusumma oli üle 1700 euro. «Üürileandja saatis üürnikule kahjunõude ja palus võlgnevuste tasumist, kuid noormees ei vastanud. Kuna üürnik ei rahuldanud nõuet ettenähtud ajaks, siis hüvitas Rendin kogu kahju üürileandjale ja alustas üürniku suhtes regressmenetluse,» kirjeldab Siht.
«Tänu Rendini õigustiimi abile lahenes see olukord üürileandja jaoks kiiresti ja ilma rahalise kaotuseta. Meie spetsialistid pakkusid Tarmole igas etapis tuge ja dokumentide vormistamist ning aitasid tal juriidiliselt korrektsete sammudega probleemsest üürnikust võimalikult ruttu vabaneda, et vältida puuküürniku tekkimise riski,» lisab ta.
Mida teha pidutseva üürnikuga?
Kui üürnik rikub naabrite (öö)rahu, siis tuleks esiteks suhelda inimesega, kes rikkumisest teavitas, aga ka teiste majaelanikega, et selgitada välja probleemi olemus.
«Rahurikkumiseks võib pidada näiteks lärmakate pidude korraldamist, aga ka üürniku pidevat (öist) tülitsemist pereliikmetega, ühiskasutatavate ruumide väärkasutust või agressiivset käitumist teiste majaelanike suhtes,» selgitab Siht.
«Olukorra täpseks fikseerimiseks tuleks võtta majaelanikelt kirjalikud ütlused (näiteks e-kirja teel) ning paluda, et nad öörahu rikkumise korral kutsuksid politsei ja teeksid olukorrast võimalusel videosid. Sellisel juhul on korrarikkumisest kindel tõestusmaterjal olemas. Kindlasti tuleb politsei kutsuda siis, kui rikkumine parasjagu aset leiab, hiljem sellest enam tolku ei ole,» soovitab õigusekspert.