Psühholoog eestlaslikust naabripelgusest: sadakond aastat tagasi ei olnud see tavapärane

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kas sina oled üks neist trepikojanaabritest, kes ootab, kuni teine naaber välisuksest väljub, enne kui ise korterist lahkuda julged? Kui vastus on jah, siis oled tänapäeva ühiskonna ja elukorralduse tulemus.

Värske IKEA uuring koduse elu kohta näitab, et kodu turvalisust seostatakse üha rohkem omavaheliste suhete ja aina vähem füüsiliste meetmete, näiteks lukkudega.

Iga viies Eesti elanik usub, et oma naabrite tundmine suurendab nende kodust turvatunnet. Kuid kortermajas elades ei tunne me tihti oma naabreid, parimal juhul lihtsalt teretame üksteist trepikojas. Psühholoog Kristel Habicht-Spriit selgitab, miks suhted naabritega pole tänapäeval nii lähedased kui varem ja kuidas seda muuta.

«Sadakond aastat tagasi, olgu linnas või maal, ei olnud tavapärane, et naabrid üksteisele võõrad olid. Kuid elanikkonna kasvuga on meie keskkond muutunud anonüümsemaks ja suhted meid ümbritsevate inimestega on vähem isiklikud,» rääkis Peaasi psühholoog Kristel Habicht-Spriit.

Tema sõnul on inimestel loomupärane vajadus ümbritsevat keskkonda kontrollida, kuid samas on meile omane ka vajadus kuuluda. «Naabritega suhtlemine toetab inimlikku soovi tunda end turvaliselt. Ent sageli määrab inimeste elutempo selle, kui palju me soovime oma naabritega suhelda. Kui mõtleme erinevatele vanusegruppidele ja nende võimalikule suhtlusvajadusele, siis näiteks noored kiire elutempoga, vanemad inimesed vähese sotsiaalse suhtlusega või väikelastega kodus olevad vanemad elavad kõrvuti, kuid mõni neist soovib ja vajab rohkem kontakti ja suhtlust naabritega ning mõni vähem,» selgitas ta.

Kuidas alustada sõprussuhete loomist naabritega?

Psühholoogi sõnul ei ole inimese suhted teistega iseenesestmõistetavad, vaid pigem pingutuste tulemus. Seega sõltub palju inimesest endist.

«Väiksemates kogukondades kipuvad inimesed olema oma naabrite suhtes avatumad. Seega, et naabritega suhteid luua, võib linnaski rakendada väikese kogukonna loomise põhimõtteid. Naabritega kontakti loomine nõuab meilt nii julgust kui ka avatust. Olgu selleks siis kõnetamine koridoris või koputus uksele. Uustulnukana saab näiteks ära kasutada võimalust küsida, kuidas teatud asjad majas korraldatud on. Meenutades endale, et igaühel meist on vajadus teistega suhtlemise järele, võib see sammu astumiseks julgust lisada. Siiski tuleb arvestada, et vastus võib olla väga erinev: naabrid võivad suhtlust tervitada või eelistada omaette jääda,» ütles psühholoog.

Soov, et naabrid meid uude koju kolides sõbralikult vastu võtaksid ja et me nendega ka edaspidi hästi läbi saaksime, on midagi, millega igaüks suudab samastuda. IKEA Eesti sisekujunduse osakonna juht Brita Mikvere sõnul selgus IKEA koduse elu uuringust, et kõrvalkorteris või -majas elavate inimeste tundmine tekitab kuuluvustunnet ning teadmine, et saame vajadusel naabritelt abi paluda (22%) või naabritega vestlemine (21%) suurendab veendumust, et meie kodu on turvaline koht. Ta jagab ka mõningaid ideid, kuidas naabritega sõprussuhteid luua.

«Mõnes Skandinaavia riigis on tavaks uusi naabreid tervitada iseküpsetatud leivaga. Miks mitte seda tava üle võtta ja proovida ise leiba, pirukat, saiu või küpsiseid küpsetada ning panna see kinkimiseks kenasse pakendisse, mis kestaks kauem kui selle sisu. Näiteks võid küpsetise pakkida köögirätikusse, küpsised ilusale taldrikule või saiad asetada leivakorvi,» jagas sisekujundaja ideid.

Teise kingiideena soovitab sisekujundaja dekoratiivseid aksessuaare kodu jaoks. Näiteks vaas koos lilledega aitab elavdada iga ruumi ja luua pinnase uuele suhtele. See ei pea olema sugugi kallis – tähtis on kavatsus.

IKEA uuring «Kodune elu»

Kvantitatiivse uuringu viis IKEA Grupi tellimusel läbi rahvusvaheline uurimis- ja andmeanalüütikagrupp YouGov. Küsitlus viidi läbi 2023. aasta mais ja juunis, kasutades igas riigis online-paneelvestluseid. Eestis küsitleti 1007 elanikku.