KAS KA SINA? 3 asja, millest eestlased koduhoovis puudust tunnevad

Kristina Kostap
, Postimees Kodu vastutav toimetaja
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Järjest enam uusarendusi luuakse terviklike elukeskkondadena, kus kodu uksest väljapool on ruumi nii iseolemiseks kui ka kogukondlikuks tegevuseks koos naabritega. Bonava maastikuarhitekt Eda Vane selgitab, millised on hästi läbi mõeldud hooviala tunnused ning millistel põhimõtetel neid luuakse.

Erinevad küsitlused on toonud välja, et eestlastel on suur soov kodu omada ning unistatakse kunagi oma majas elamisest. «Väga eestlaslik on püüelda selle poole, et saaks kolida korterist ridaelamusse ja siis kunagi sealt päris oma majja. Kaardistasime, mis need eelised täpselt on, mida oma maja puhul ihaletakse,» selgitab Eda Vane.

«Ihaletakse seda, et saaks oma lapse turvaliselt koduuksest välja mängima saata, ihaletakse seda, et saaks õues omaette lõõgastuda, aga ka sõprade või naabritega grillida ning vahest mõne aiatöö kallal nokitseda,» lisab Vane. Kõike seda saab läbimõeldud hooviplaneerimisega ka kortermajas elades teha.

Selleks jaotab maastikuarhitekt õueruumi privaatsemateks ja poolavalikeks aladeks, mis võimaldab elanikul võtta väljas aega omaette olemiseks, näiteks lugeda raamatut või töötada õuekontoris. Samas toovad teatud õiged kujundusvõtted ka elanikke kokku üksteisega suhtlema ning eri vanuses lapsed saavad kodu lähedal mängida. «Ja sealjuures on korteriühistu see, kes hoolitseb heakorra eest ning ei pea muretsema, et iga nädal muru niidetud oleks nagu eramaja puhul,» muigab Vane.

Lapsed turvaliselt hoovidesse

«Minu jaoks on hea hooviala üks oluline tunnus see, kui sa ei märka autosid,» ütleb Vane. See tähendab, et laste ja jalakäijate turvalisuse tagamiseks, aga ka üldiseks hubasemaks keskkonnaks viiakse majaelanike sõidukite parkimine jalakäijate alast eemale, näiteks maa-alusesse parklasse või haljastusega eraldatud alale. Eriti oluline on, et trepikoja uksest väljudes ei satuks jalakäija otse autode tsooni ning ka laste mängualad oleksid liiklusest eraldatud.

«Sealjuures väldin kindlasti tarasid ja aedikuid ning kasutan tsoonide eraldamiseks haljastust. Ei tunne ju isegi end puuris hästi. Lisaks õpetab see lapsele iseseisvust ja loovust ning soodustab koos vanemaga tegutsemist,» selgitab maastikuarhitekt.

Aastaläbi jätkusuutlikku taimeilu

Maastikuarhitektid planeerivad hoovidesse mitmekesise taimestiku selliselt, et terve aasta lõikes oleks midagi vaadata ja märgata aastaaegade vaheldumist.

«Okaspuud, mõnede lehtpõõsaste dekoratiivsed võrsed ja paljud kõrrelised jäävad ka talvel silmailuks,» kirjeldab Vane. Puud-põõsad-lilled ei ole ainult dekoratiivne element, vaid haljastus ning rohekatused aitavad ka suvel liigset kuumust ja kuumasaarte teket vältida ning õitsejad pakuvad toidulauda ja pelgupaika putukatele, kes omakorda toovad akna alla linnulaulu.

Sisehoovid oma tihedama taimestiku, heli neelavate materjalide ja läbimõeldud disainiga toimivad puhvritena ka välise müra vastu. «Sellisel õuealal jalutades ei saa arugi, et tegelikult on paari minuti kaugusel suuremad ühendusteed ja tihe linnamelu,» ütleb Vane.

Loogilised ja ligipääsetavad liikumisteed

«Mis on esimene küsimus sinu peas, kui külastad hoonet, kus sa pole varem käinud? – Kus on uks? Hoone, mille sissepääs on selgelt tuvastatav, valgustatud, kuhu suunduvad hooviala kõnniteedevõrgustik ja mis on esile tõstetud haljastuse abil, mõjub tervitavalt,»  kirjeldab Vane veel üht mõtteviisi, millest hoovialade kujundamisel lähtub. Liikumisteed annavadki kogu hoovialale ülesehituse ning tagavad selle, et elanik või külaline näeb selgelt, kuidas ta jõuab mugavalt sissepääsuni, mänguväljakuni ja teistesse hoovialatsoonidesse. Ka on oluline, et teed ja sissepääsud arvestaksid vaegliikujatega.

«Universaalne disain tähendab näiteks nullüleminekuga kõnniteid, kus on mugav liikuda nii lapsevankri, ratastooli kui ka väiksel lapsel rattaga,» selgitab Vane.

Hooviala turvalisuse ja ka pimedal ajal kasutatavuse tagab peamiste liikumissuundade ja sissepääsude valgustamine. «Funktsionaalse valgustuse puhul paistab valgus allapoole, täpselt sinna, kus teda on vaja – ei paista õhku ja taevasse ning teistele aknasse või puudes elavatele lindudele. Valgusreostust tuleks vältida,» ütleb Vane. Soe ja pehme valgus ei väsita, erinevad valgustuslahendused, nagu valgustiketid ja teevalgustid, loovad õdusa atmosfääri.

Tugevam kogukond

Kortermaja hoov ei tähenda enam ammu ainult liivakasti ja istepinki autoparklate vahel. Mänguväljakud, treeningualad, kogukonna tarbeaiad ning grillimis- või piknikualad ühendavad naabreid ning pakuvad tegevusi erinevatele vanusegruppidele. «Pingid, istumisalad ja muud välitingimustes olevad mugavused justkui pikendavad eluruume, soodustavad suhtlust ja niiviisi tugevdavad kogukonnatunnet,» selgitab maastikuarhitekt.

Niisugustel põhimõtetel kujundatud hoovialad, mis on turvalised, ligipääsetavad, mitmekesised ja rohelised, on kortermaja elanike jaoks oluline lisandväärtus ja parema elukvaliteedi osa. Ja ei peagi selle nautimiseks eramajja kolima.

Märksõnad

Tagasi üles