EKSPERT JAGAB ⟩ Olulised õppetunnid, mida traagilisest Pae 25 põlengust õppida

Mõni päev pärast suurt tulekahju süttis Pae 25 kortermaja uuesti. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis on umbes 11 000 korteriühistut, mis ei ole enda hallatavat kortermaja kindlustanud. Statistika kohaselt on seega peaaegu pooled ühistud kindlustuseta, sest Eestis on rohkem kui 23 000 korteriühistut.

«Üks pluss üks ei võrdu kaks, kui jutuks on kortermaja kindlustamine. Isegi juhul, kui kõik korterid on kaetud kodukindlustuse kaitsega, on pooltel Eesti kortermajadel kindlustamata kõik need hoone osad, mis ei kuulu ühegi konkreetse korteri juurde,» selgitas BTA vastutuskindlustuse ja eriliikide riskihindaja Gerli Mae-Vello.

Mae-Vello sõnul hõlmab korteriühistu kindlustus korteriomanike kaasomandit, mis sisaldab hoone osi nagu katus, vundament, kandvad seinad, trepikojad, liftid ja ühised tehnosüsteemid (elekter, vesi, küte jne). Lisaks saab kindlustada ka piirdeaedu, väravaid, mänguväljakuid ja muid kinnistul asuvaid rajatisi.

Tallinnast on võtta tuntud näide, kus kortermaja põlengujärgne vaidluse protsess on enne hüvitamiste algust võtnud aega üle kahe aasta ja viinud omavahel kohtuvaidlusse korteriomanikud ja kindlustused. Samas vaidluse aluseks on hoopis korteriühistukindlustus, mis on ühistu ja tema seltsi vaheline vaidlus. Nii võib juhtuda, kui korteriühistu on jätnud kindlustuse sõlmimata või valitud kindlustussumma ei vasta kõikide kaasomandis olevate osade tegelikule taastamisväärtusele või mahule üldiselt.

«Oluline on, et kindlustusandjale antaks võimalikult adekvaatne ülevaade kortermaja seisukorrast. See tähendab, et korteriühistu esindaja peab olema veendunud, et saadetud andmed vastavad tegelikkusele ja kindlustuspakkumusel märgitud varakindlustuse kindlustussumma vastab hoone tegelikule taastamisväärtusele,» rõhutas Mae-Vello.

«Korteriühistu võib vajadusel pidada nõu spetsialistidega, et hinnata õigesti oma kortermaja kaasomandis olevate osade taastamisväärtust. Üldjuhul kindlustusandja ka juhib tähelepanu sellele, kui kindlustusavalduses märgitud taastamisväärtus ei vasta kindlustusandja hinnangul tegelikkusele ja tekib alakindlustuse oht,» selgitas BTA vastutuskindlustuse ja eriliikide riskihindaja.

Kõige levinumad kindlustusjuhtumid, millega korteriühistud kokku puutuvad, on seotud veekahjudega. «Torustike lekked või küttesüsteemi rikked on väga sagedased probleemid, mis põhjustavad olulist kahju nii kaasomandile kui ka korterite siseviimistlusele,» kirjeldas Mae-Vello ja lisas, et lisaks veekahjudele on tavalised ka tormikahjud ja vandalism. «Nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt on kõige suurema mõjuga tulest tekitatud kahjud,» märkis ta.

Kindlustus annab südamerahu, et suure kahju korral ei jää korteriomanikud rahalisse raskusse. Näiteks kui hoone kaasomand saab tulekahjus kahjustada, katab kindlustus selle taastamise kulud, mis muidu tuleks kõigil omanikel ühiselt katta.

«Korteriühistu kindlustus ei ole ainult kaitse ootamatute õnnetuste eest, vaid see on ka garantii korteriomanike rahalisele turvalisusele ja meelerahule,» kinnitas Mae-Vello.

Küll aga tasub tähele panna, et hoone vanus ja seisukord mängivad kindlustuslepingu tingimuste ja hinna määramisel suurt rolli. «Väga vanu ja täielikult renoveerimata kortermaju võivad kindlustusseltsid vältida kindlustamast kui hoone tehnosüsteemid on kehvas seisukorras,» märkis Mae-Vello. «Seetõttu on oluline, et korteriühistu hoiab oma hoone heas korras ja esitab kindlustusandjale täpse ülevaate hoone seisukorrast.»

Lepingute piirangud ja välistused

Korteriühistu kindlustuslepingutel on teatud piirangud ja välistused, mida tuleb arvesse võtta. Näiteks hüvitatakse tavaliselt ainult esmakordselt läbi katuse või konstruktsiooni tunginud vee tekitatud kahju. «Kui vesi tungib hoonesse korduvalt samast kohast, ei pruugi kindlustusandja enam kahju hüvitada, kuna tegemist ei ole enam ootamatu sündmusega,» selgitas Mae-Vello ja täpsustas, et iga kahju põhjus tuleb koheselt likvideerida ja mõistlik on vaadata üle kogu maja katus või ventilatsiooniavad, mitte ainult see konkreetne koht, kust vesi sisse tungis, et vältida sama kahju tekkimist hoone teises osas.

Sageli piiratakse ka remondi- ja rekonstrueerimistööde ajal tekkinud kahjude hüvitamist ning teatud riskidele, nagu elektrihäired või üleujutused, võib olla seatud hüvitislimiit.

Küll aga katab korteriühistu vastutuskindlustus kolmandatele isikutele tekitatud kahjud, näiteks kui maja ees libedal teel kukkunud inimene saab vigastada või kui jääpurikas kukub auto peale. «See on eriti oluline, sest korteriühistu vastutab ka hoone ümbruse ohutuse eest,» lisab Mae-Vello.

Korteriühistud saavad ise astuda mitmeid samme, et riske vähendada ja kindlustuskatte saamine lihtsamaks muuta. «Oluline on tagada ehitise püsivus ja ohutus, teostades regulaarselt vajalikud hooldustööd ja järgides ehitus- ja renoveerimistööde puhul kehtivaid nõudeid,» rõhutab Mae-Vello. Lisaks peavad korteriomanikud olema oma kortermaja suhtes hoolikad ja teavitama korteriühistu juhatust viivitamata, kui nad märkavad kahjustusi või ohu märke.

Enne kindlustuslepingu sõlmimist peab korteriühistu hoolikalt läbi lugema lepingu tingimused ja veenduma, et kindlustuspakkumusel märgitud kindlustussummad katavad hoone tegeliku taastamisväärtuse. «Kindlustusandja võib nõuda täiendavaid dokumente ja fotosid hoone seisukorra kohta, et teha sobiv kindlustuspakkumus,» selgitab Mae-Vello.

Kui õnnetus siiski juhtub

Kahjujuhtumi korral peab korteriühistu teavitama kindlustusandjat esimesel võimalusel ja esitama kõik vajalikud dokumendid kahjujuhtumi põhjuste ja asjaolude kohta. «Menetlusaja pikkus sõltub juhtumi keerukusest ja ulatusest, kuid kindlustusandja teeb kõik endast oleneva, et kahju hüvitamine toimuks võimalikult kiiresti,» lisab Mae-Vello.

Korteriühistute kindlustus on oluline investeering, mis tagab korteriomanike ühise vara kaitse ootamatute ja ettenägematute sündmuste vastu. Kindlustus aitab vältida suuri rahalisi kaotusi ja tagab, et hoone taastamine on võimalik ilma, et korteriomanikel tuleks oma taskust suuri summasid välja käia. Seetõttu on mõistlik kaaluda nii varakindlustuse kui ka vastutuskindlustuse sõlmimist, et tagada parim võimalik kaitse.