UURING ⟩ Lõhe ei olegi nii tervislik kui seni arvatud

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kalakasvatuste lõhed jäävad oma toitainesisalduselt alla looduses kasvanud kaaslastele.

Cambridge'i ülikooli, Lancasteri ülikooli, Stirlingi ülikooli ja Aberdeeni ülikooli teadlaste poolt ajakirjas Nature Food avaldatud uuringus leiti, et tehistingimustes kasvatatud lõhe tootmine põhjustab üheksa toitaine – kaltsiumi, joodi, raua, omega-3, B12-vitamiini ja A-vitamiini –  kadumise. Sellest johtuvalt soovitavad teadlased süüa loodusest püütud kala, näiteks makrelli, anšoovist ja heeringat. Need kalad sisaldavad inimese tervisele väga kasulikke toitaineid, sealhulgas kaltsiumi, oomega-3 ja B12.

«Me näeme, et söödakaladena kasutatavate looduslike kalaliikide mikrotoitainete tihedus ja valik on sarnane või suurem kui tehistingimustes kasvatatud lõhefilees,» ütles uuringu juhtivautor David Willer Cambridge'i ülikooli zooloogia osakonnast.

«Kuigi inimesed naudivad endiselt lõhe söömist ja toetavad sektori jätkusuutlikku kasvu, peaksid nad kaaluma suurema ja laiema valiku looduslike kalaliikide, näiteks sardiini, makrelli ja anšoovise söömist, et saada rohkem elutähtsaid toitaineid otse oma taldrikule,» lisas Willer.

Kaltsiumikogus oli söödakala filees viis korda suurem kui lõhefilees, selgus uuringust. Samuti avastasid teadlased, et söödakalad sisaldasid neli korda rohkem joodi kui lõhefilee. Rauda, omega-3, B12-vitamiini ja A-vitamiini leidus söödakalades ligi 1,5 korda rohkem kui tehistingimustes kasvatatud lõhes. 

Söödakalades sisalduvad toitained aitavad teadlaste sõnul ennetada südame-veresoonkonna haigusi ja insulti.

«Me raiskame tegelikult umbes 80 protsenti söödakaladest saadavast kaltsiumist ja joodist – eriti kui arvestada, et naised ja teismelised tüdrukud ei saa neid toitaineid piisavalt,» ütles Richard Newton Stirlingi ülikooli vesiviljeluse instituudist.

«Kasvatatud lõhe on suurepärane toitumisallikas, kuid selleks, et tööstusharu kasvaks, peavad kalakasvatajad paremini säilitama kaladele söödetud põhitoitained. Seda on võimalik teha söödakomponentide strateegilisema kasutamisega,» seisab teadlaste raportis.