JURIST AVALDAB ⟩ 4 suurt kriisi, kus üürnik võib tuge vajada

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Tihti kuuleme lugusid probleemsetest üürnikest, kuid vahel võib üürikahju taga olla ka üürileandja teadmatus või omakasu. Rendini õigusjuht Lia Siht avaldab neli levinud olukorda, kus üürnik võib kõrvalist abi vajada.

«Tähtis on mõista, et mitte kõik üürnikud ei käitu pahauskselt ning sageli on vaja ka neile tuge ja nõuandeid, et aidata vältida kahjusid ning edendada mõistmist ja koostööd mõlema osapoole vahel,» ütleb Siht.

Siht teeb ülevaate juhtumitest, kus üürniku kiire reageerimine ja Rendini meeskonna abi võimaldasid ära hoida suure rahalise kahju või üürileandja ebaausad nõuded üürniku vastu.

Suured kahjud võivad tekkida üürileandja ükskõiksusest

Üürileandja peab tagama, et üüripind vastaks lepingujärgsele seisundile ning hoolitsema näiteks tehno-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide toimimise eest. Teinekord pööravad üürileandjad probleemide korral aga teise külje ning jätavad üürniku hädaga omapäi.

«Näiteks kirjutas meie klienditoele üürnik, kes avastas ühel hommikul, et tema kraanikausi all olevad torud lekivad. Üürnik teipis lekkekoha kiiresti kinni ning pani torude alla ämbri, et vältida põranda üleujutust. Ta teavitas probleemist kohe ka korteri omanikku ja palus, et üürileandja saadaks torumehe seda parandama,» selgitab Siht.

«Üürileandja ei võtnud üürniku palvet kuulda ning soovitas lihtsalt, et ta väldiks kraani kasutamist. Üürnik küll üritas selgitada, et vesi lekib sellest hoolimata ning on väga suur oht, et põrand saab tõsiselt kahjustada, kuid tulutult. Kuna omanik ei tegelenud probleemi likvideerimisega, siis soovitasime üürnikule, et ta telliks ise torumehe ja paluks üürileandjalt hiljem kulude hüvitamist või tasaarveldamist üürimakse arvelt,» täpsustab Siht.

«Tänu üürniku kiirele reageerimisele ja Rendini ekspertide abile õnnestus meil ennetada tõsise veeavarii ja varalise kahju tekkimist. Üürnikule pakkus meelerahu teadmine, et tema ja üürileandja vahel on neutraalne osapool, kes aitab olukorrale lahenduse leida ning astub vajadusel tema kaitseks välja. Kuna poolte suhtlus oli dokumenteeritud, siis ei pidanud üürnik kartma ka seda, et üürileandja teda hiljem varakahju tekitamises süüdistab,» lisab ta.

Loomuliku kulumise remontimine üürniku kulul

Sihi sõnul puudub üürileandjatel tihti arusaam ka sellest, mis on loomulik kulumine ning millised kahjud peaks üürnik hüvitama. «Näiteks üüris üks üürileandja meie kaudu välja korterit, mille köögimööbel oli nõukogudeaegne ja rohkete kulumisjälgedega. Pärast üürilepingu lõpetamist leidis üürileandja köögitasapinnalt kriimustusi ning nõudis üürnikult kogu köögimööbli uue ja kaasaegsema vastu väljavahetamist,» kirjeldab Siht.

«Reaalsuses osutus see nõue aga alusetuks, mida oli tänu üleandmise-vastuvõtmise aktile lihtne tõestada. Just seetõttu on äärmiselt oluline, et üleandmise akt oleks põhjalik ning sisaldaks värskeid ja detailseid pilte üüripinna seisukorra kohta. See võimaldas meil kaitsta üürniku õigusi ning ära hoida pikki vaidlusi ja alusetuid rahalisi nõudeid,» ütleb õigusekspert.

«Teine sarnane olukord tekkis üürnikul, kelle üürikodus olev tehnika polnud sissekolimisel töökorras, kuid üürileandja ei hoolinud sellest. Omanik ütles, et üürnik võib korterisse ise uue tehnika osta või ta tõstab üüri ja asendab vanad seadmed sellest rahast. Pidime üürniku kaitseks välja astuma ja üürileandjale selgitama, et ta ei tohi üürniku arvelt amortiseerunud tehnika remonti teostada,» avaldab Siht.

Siht paneb üürileandjatele südamele, et isegi kui üürnik lõhub üüripinnal midagi ära, siis peab kahjuhüvitis olema mõistlikus suuruses. «Kui kümmekond aastat vana diivan või teler saab kahjustuse, siis ei saa üürileandja üürnikult nõuda selle asendamist uue ja kallima mudeliga.»

«Üürnik peab olukorra üksnes taastama, mitte seda parendama, seega võib üürnik kahjustatud eseme väljavahetamiseks osta sarnase toote ka näiteks kasutatud asjade poest või hüvitada selle rahaliselt proportsionaalses ulatuses,» lisab ta.

Omakasu eesmärgil puuduste varjamine

Sagedased on ka juhtumid, kus üürnik avastab mõne varjatud puuduse alles pärast sissekolimist. «Meie poole pöördus hiljuti üürnik, kes avastas viivitamatult pärast sissekolimist, et parketil on sügavad kriimustused, mis olid vaibaga kaetud. Kuna see puudus polnud valduse üleandmisel fikseeritud, siis kartis üürnik, et üürileandja hakkab valduse tagastamisel temalt selle eest hüvitist nõudma,» ütleb Siht.

«Pakkusime üürnikule olukorra lahendamisel tuge ning palusime tal pildid kahjustustest edastada meile ja üürileandjale. Sellisel juhul on olemas täpne tõendusbaas ning võimalik hiljem vaidluste korral tõestada, et kahju ei tekkinud üürniku objekti kasutamise käigus ja nende likvideerimine pole tema kohustus,» täpsustab jurist.

«Paraku leidub üüriturul palju selliseid üürileandjaid, kes varjavad teatud puudusi, et hiljem üürniku kulul remonti teha. Meie lauale on jõudnud ka juhtumeid, kus üürileandja ei teavita üürnikku eluruumis olevast hallitusest ning hakkab pärast selle tekkimises üürnikku süüdistama. Sellisel juhul võib lisaks alusetutele hüvitisenõudele ohtu sattuda ka üürniku tervis,» kommenteerib Siht.

Maksehäiretest varakult teavitamine aitab ennetada võlgnevusi

Kahjuks ei saa me üle ega ümber ka makseraskustest. Elus juhtub paratamatult ootamatusi, mille tõttu jäävad inimesed äkitselt ilma oma sissetulekust ega suuda enam üürimakseid tasuda.

«Oleme suutnud ennetada suurel hulgal maksehäiretega seotud kahjujuhtumeid tänu sellele, et üürnikud pöörduvad meie poole nõuannete saamiseks kohe, kui neil mure tekib. Näiteks kirjutas meile üks üürnik, et ta üürileping hakkab läbi saama, kuid ta kaotas töökoha ning tal puuduvad piisavad vahendid, et õigeaegselt viimase kuu üüri ja kommunaalide eest tasuda,» kirjeldab Siht.

«Kui üürnikul puudub üürilepingu lõppemise järgselt võimalus rahuldada üürileandja nõudeid, siis võib üürileandja pöörduda hüvitise saamiseks Rendini poole. Meie pakume omakorda üürnikule maksetähtaja pikendust või võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel,» selgitab Siht.

«Kui üürnikul tekivad makseraskused kehtiva üürilepingu puhul, siis aitame pooltel üürilepingu lõpetada esimesel võimalusel, et ennetada võla tekkimist või selle suurenemist. Kuna tähtajatu üürilepingu ülesütlemisest tuleb ette teatada kolm kuud, siis soovivad üürileandjad sageli üürnikku terve selle aja kinni hoida, et vältida üüritulust ilma jäämist,» ütleb ta.

«Tegelikult võiksid pooled ühiselt tegutseda selle nimel, et ruttu uus maksejõuline üürnik leida ning lõpetada leping enne, kui pinna ülalpidamine hakkab praegusele üürnikule tõsiselt üle jõu käima. Kui üürnik aitab üürileandjat uue elaniku leidmisega ning üürileandja tegeleb aktiivselt kuulutamisega, siis võib uue üürniku leida lausa paari nädalaga,» soovitab Siht.