HOIATUS ⟩ Algav kuumalaine ähvardab süüdata juhtmed ja kodumasinad

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eestit tabanud kuumalaine ei sea tuleohtu mitte ainult metsaaluseid ja lõkkekohti, vaid süttida ähvardavad ka tavaliste kortermajade, eramute ja suvilate vanemad või valesti rajatud elektrisüsteemid, hoiatab Viking Security tuleohutuse juht Jaan Aia ja annab nõu riskide maandamiseks.

Päästeameti andmetel saab iga kolmas tulekahju Eestis alguse elektrikilbist, juhtmestikust või kodumasinast. Jaan Aia sõnul on elektriga seotud tulekahjude ohtu aga Eestis ohtlikult vähe teadvustatud.

«Kuigi elekter on üks peamisi tulekahjude põhjusi, ei oska enamik inimesi ohumärke ära tunda. Elektripõlengu muudab veel hirmsamaks tõsiasi, et tuli süttib enamasti varjatud kohas, näiteks elektrikilbis või seinakonstruktsioonide vahel, ja avastamise ajaks on tulekahju juba sisuliselt kontrollimatu,» hoiatas asjatundja.

Aia sõnul tõstab selline kuumalaine, nagu praegu Eestit tabanud, elektripõlengute riski järsult.

«Kasutuse käigus soojenevate juhtmete ümbrus ei jahtu vahepeal maha, vaid aina kuumeneb ja tõstab omakorda ka juhtmete temperatuuri. Ei ole palju vaja, et see kerkiks üle lubatud piiri ning juhtmed süttiksid. Ümbritsev kuumus tähendab omakorda seda, et iga juhtmest välja lendav säde võib kergesti süüdata ehitusvahu või ka otse seinalaua,» selgitas tuleohutuse juht.

Aia tõi välja kolm asja, mis tuleks igas kodus üle kontrollida ja vajadusel korda teha, et kuumalaine ajal elektritulekahju puhkemist vältida.

Alusta toast – juhtmed korda, akud külma, rämps välja

Elektripõlengud ei ähvarda kuumade ilmadega puhkeda üksnes hoone elektrisüsteemis, vaid ka kodustes seadmetes. Kontrolli üle vähemalt need kolm ohuallikat:

• kodumasinate toitejuhtmed ja pikendusjuhtmed. Kas juhtmed muutuvad kasutades kuumaks? Kas juhtmete kate on pragudega? Kui jah, vaheta juhe kohe välja. Ennetuseks väldi juhtmete jäämist ukse vahele või mööblijala alla. Väldi mitme pikendusjuhtme ridamisi kasutamist;
• elektrikilbid. Kas elektrikilbi kapp on tolmust ja prügist puhas? Ühtlasi ei tohiks kilbikapis mitte midagi niisama hoiustada;
• akud. Tänapäevased pikalt kestvad akud on oma suure mahutavuse tõttu ka sellevõrra tuleohtlikumad. Praeguse kuumalaine ajal on Eestis akupõlengud sagenenud. Ära pane akuseadmeid (arvuti, telefon, tõuks, droon) kappi ega padja alla. Kui aku punsub või kuumeneb, vaheta see välja.

Kui näed elektrisüsteemis vigu – kutsu kohe elektrik

Hoone elektrisüsteemi juures saab kõige kiiremini üle kontrollida ruumides sees olevad osad. Kui nende juures on liigse kulumise või katkimineku märke, tuleks viivitamatult kutsuda kvalifitseeritud elektrik neid korda tegema. Omal käel ei tohi elektrisüsteemiga seotud remonttöid teha.

Ohumärgid, mille korral kutsuda elektrik:

• pistikupesa või lüliti pole tugevalt seina küljes kinni, vaid loksub;
• pistikupesa ümbruses on seinavärv või tapeet tumedamaks muutunud;
• harukarp ei ole fikseeritult kinni;
• harukarpi ühendatud juhtmed pole tugevalt paigas, vaid liiguvad või loksuvad;
• lüliti korpuses on pragu või muu vigastus – eriti ohtlik niiskes ruumis.

Ega elektrijuhtmete «parim enne» möödas pole?

Eestis on kahjuks liiga levinud, et vanadel kortermajadel on vahetatud aknad, uuendatud fassaadid ja tehtud remont korterites – aga seinte sisse jääv elektrisüsteem on uuendamata. Juhtmed, mis võivad kogu maja süüdata, on pahatihti 30 või enamgi aastat vanad ning selgelt amortiseerunud ja ohtlikud.

Lisaks üldisele kulumisele on mõned väga teravad põhjused, miks eelmisest sajandist pärit elektrisüsteem on praeguseks iseäranis tuleohtlik:

• veel 20 aastat tagasi oli elektri tarbimine korteri kohta palju väiksem kui täna. Uued elektrinõudlikud seadmed (mida on kodudes ka aina rohkem) lihtsalt koormavad vana elektrisüsteemi üle. Sinu kodu elektrisüsteemi ehitajad ei osanud ilmselt uneski näha, kui palju ja kui võimsat koduelektroonikat hakatakse selles majas kasutama;
• kui ka juhtmestik peab vastu, siis vanad pistikupesad kindlasti mitte. Vanad pistikupesad ei sobi kokku uute seadmetega, sest kannatavad märksa vähem koormust, kui uued seadmed neile tekitavad;
• elektritööde kvaliteedinõuded ei ole alati olnud nii kõrged nagu täna. See tähendab, et vanades süsteemides võib olla algusest peale eluohtlikke kohti. Üsna sageli on otse kokku ühendatud vask- ja alumiiniumjuhtmeid, mis aga võimendavad teineteise korrodeerumist ja ühenduskoht muutub kiiresti tuleohtlikuks.

Kui elad rohkem kui 20 aastat vanas majas ning elektrisüsteemi ei ole vahepeal uuendatud, tasub tellida kogu hoonele elektriaudit – parem karta kui kahetseda.

Jaan Aia lisas, et samal ajal kodusest elektrisüsteemist ohtlike kohtade kõrvaldamisega tasub investeerida nn sädeluskaitsesse ehk elektrikaare tuvastusseadmesse.

«See on väike karbike, mis paigaldatakse elektrikilpi ja mis on sisuliselt nagu elektrisüsteemi suitsuandur. Nagu nimigi ütleb, kui kusagil juhtmetes tekib tuleohtlik sädelus, lülitab kaitse elektri välja. Sädeluskaitse maksab 100–200 eurot, aga saadav meelerahu on seda väärt,» soovitas ta.