ÄRA UNUSTA ⟩ Just see aeg on janus vaevleva aia kastmiseks kõige parem

Kasta targalt! Foto: Shutterstock

Koduaias kasvavate taimede kastmine on suur kunst, mille käppa saamine võib võtta lausa aastaid. Selleks, et kaunis aiake leitsaku ajal janusse ei jääks, tasub kõrva taha panna alljärgnevad näpunäited.

Kuum ja kuiv ilm rõõmustab pea alati Eesti inimesi, aga mitte nende koduaedades kasvavaid taimi. K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets jagab praktilisi soovitusi aia janu kustutamiseks.

Kuumal ajal vajavad kastmist nii lillepeenrad, ampli-, kasti- ja potitaimed, köögiviljad kui ka muru ja marjapõõsad. Kõige suurem janu on suurte lehtedega taimedel ja neil, mis kasvavad liivases pinnases, puud ja põõsad saavad suuresti ise hakkama ning kergem on ka neil aiapidajatel, kel on taimed turbases või savises mullas.

Kasta tuleb harva, aga ohtralt

Päikeselise ja palava ilmaga on taimede janu suur ja kasta tuleb ohtralt. Tihti tehakse seda valesti – taimi ei tohi kasta liiga sageli ja pindmiselt, vaid harva ja põhjalikult. Kui taim saab vett sageli, aga ebapiisavalt, siis kerkivad juured mulla pinnakihti ja taim muutub hoopis janusemaks. Testida saab näppu mulda pistes – kui sõrm ei saa üleni niiskeks, vajab taim veel kastmist. Mida palavam päev, seda rohkem taimed vett vajavad, aga see ei tähenda, et peaks kastma kolm korda päevas, vaid üks kord ja korralikult.

Kasta tasub öösel, varahommikul või hilisõhtul

Kui vähegi võimalik, ei tasu jätta kastmistööd lõunasele ajale, mil päike on kõrgel. Kasta võiks hommikul vara või õhtul hilja, kui õhutemperatuur on madalam, sest siis aurab vett vähem ära. Poti- ja amplitaimi ei tohiks kindlasti palaval ajal kasta, see teeb taime juurtele liiga.

Erilist tähelepanu vajavad hiljuti istutatud taimed

Kuivus ja kuumus on eriti ohtlikud hiljuti istutatud taimedele ja värskelt külvatud murule, neid tuleb praeguse kuumaga kasta korralikult. Kui täiskasvanud puud ja põõsad saavad reeglina hakkama, siis sel kevadel või suvel istutatud taimed vajavad kastmist.

Ära kasuta jääkülma vett

Kastmiseks sobib kõige paremini leige vesi. Jäiselt külm vesi võib põhjustada taimedel haiguseid, seetõttu võiks lasta külmal kraaniveel enne kastmist päikese käes soojeneda või kasutada eelnevalt kogutud vihmavett või loodusliku veekogu vett, mis on enamasti piisavalt soe.

Kasta enne või pärast vihma

Kasta võiks ka pärast kerget vihmasabinat, sest vesi imendub paremini juba niiskes mullas. Pärast paduvihma pole kastmine loomulikult vajalik. Testida võiks näpuga, kui muld ei ole sügavalt niiske, vajab taim veel vett juurde. Kuna taim saab vee kätte juurtest, siis pole reeglina lehtede kastmisest kasu, vesi tuleb suunata võimalikult juure lähedale.

Kastmisvajadust saab ennetada

Mõned nipid aitavad pisut kastmisvajadust vähendada. Näiteks multš mulla pinnal aitab säilitada mulla niiskust ja vähendab sellega seal kasvavate taimede vajadust kastmise järele. Muru kuivamist ennetab harvem niitmine, praeguse kuumaga võiks robotitele ja teistele niidumasinatele korraks puhkust anda, isegi kui see ei näe ilus välja. Kuival ajal ei tohiks jätta niidetud muru maapinnale, sest nii tekitab kiirelt kõdukiht, mis omakorda tekitab murul hapnikupuuduse ja muudab selle haigustele vastuvõtlikuks. Pottidesse ja rõdukastidesse istutatud lilled võiks praeguse palavaga päikese eest ajutiselt varju tõsta, isegi kui tegu on muidu päikeselembeste taimedega.