Kas sina ka? Just nii palju eestlastest soovib vähendada soola ja suhkru tarbimist
/nginx/o/2022/03/14/14425773t1h7883.png)
3. juuli 2024, 20:00
:format(webp)/nginx/o/2024/07/03/16197596t1haf4b.jpg)
Eesti inimestest koguni 55 protsenti kinnitab, et on huvitatud oma igapäevases toitumises soola ja suhkru tarbimise vähendamisest ning samas peab ligi kolmandik selle kohta pakenditel olevat infot liiga raskesti mõistetavaks, selgub Norstati poolt Lidl Eesti tellimusel läbi viidud küsitlusest.
«Uuringust võib järeldada, et inimeste huvi tervislikuma toitumise vastu on tõsine ja see on kindlasti üks koht, kus tootjatel ning jaekauplejatel on võimalik omalt poolt tarbijatele appi tulla,» kommenteeris tulemusi Lidl Eesti vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Liis Kiviloo, kelle sõnul on tervislike valikute vastu huvi Eestis küll kõrgem naiste seas (61%), kuid ka meeste hulgas ei ole vastav number väga palju väiksem (49%).
Sel kevadel Lätis läbi viidud sarnasest küsitluses selgus, et huvi suhkru ja soola koguste vähendamisest oma igapäevases toidus on seal veelgi kõrgem ning seda soovib koguni 64 protsenti lõunanaabritest.
Tihti võib valikute juures olla takistuseks piisavalt selge informatsiooni puudumine, mida kinnitavad ka 65 protsenti küsitluses osalenutest, keda paneks selgelt mõistetav etikett kaupluses valikuid tehes eelistama tooteid, mis on suurema toiteväärtusega ja väiksema suhkru-, rasva-, ja soolasisaldusega.
Küsitlusest selgus, et mitmel pool Euroopas kasutatavat Nutri-Score märgist on pakenditel märganud vaid 19 protsenti eestlastest, samas kui lätlaste seas oli sama näitaja 38 protsenti. Nutri-Score märgis annab toote toiteväärtuse info ja mõju tervisele edasi lihtsa viieastmelise tähtedega tähistatud värviskaala abil. Rohelisel taustal A tähendab kõige tervislikumaid ja punasel taustal E kõige ebatervislikumaid valikuid.
/nginx/o/2024/07/03/16197590t1ha764.jpg)
«Peame Lidlis oluliseks klientide suunamist teadliku toitumise ning soola ja suhkru tarbimise vähendamise poole ja tahame Nutri-Score märgisega varustatud toodete arvu lähitulevikus veelgi suurendada, et hõlbustada teadlike toitumisotsuste tegemist,» lisas Kiviloo.
Küsitluse viis maikuu lõpus läbi Norstat. Küsitluses osales 1000 inimest üle kogu Eesti ja valim oli esinduslik vanuse, soo, rahvuse ja regiooni lõikes.