KAS ARVAD ÄRA? Just see on remonditegemise ja remondilaenu võtmise tippaeg Eestis

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kas arvad ära, millal saabub remondi ja remondilaenu võtmise tippaeg?

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul kinnitab viimase viie aasta praktika, et remondilaenu tippaeg aastas on juuli, mil mahud ületavad aasta keskmist rohkem kui kaks pool korda. Tänavuse aasta teise kvartali andmeil on võrreldes aasta varasemaga oluliselt kasvanud ka keskmise Bigbankist väljastatud remondilaenu summa – 6700 eurolt 9500 eurole.

Pechter rääkis, et remondilaen on väga sesoonne laenutoode, mis käib käsikäes kalendriga – nii nagu jaanipäevast või juuli algusest Eesti inimestel puhkused algavad, algab peredes ka suurem «remontika».

«Enamasti nokitsetakse ise, kuid on ka neid, kelle kodudes tegelevad profid remondiga siis, kui inimene ise on puhkuse ajal reisil. Koolis käivate lastega peredes saabki suurema remondiga tegeleda ainult koolivaheaegadel, et mitte pere elu täiesti pea peale pöörata,» selgitas Pechter. Bigbankist võetud remondilaenude keskmise summa kasvus aastaga üle 40% peegeldub tema sõnul nii materjalide kui tööhindade jätkuv kasv või siis fakt, et inimesed ongi hakanudki kodude korrastamisel ette võtma korraga suuremaid projekte.

Üldreeglina soovitabki Jonna Pechter remonti planeerides pigem teha korraga ära suurem töö kui kõike jupitada.

«Esiteks on ehituslikud asjad tihti omavahel seotud ning ühe töö tegemiseks tuleb ka teine ette võtta või vähemasti on mõistlik ja rahaliselt mõttekas teha neid koos,» märgib ta. Kui jupitamisvajadus on tingitud ainult hetke rahapuudusest, siis kaaluksin laenu kasutamist remondi finantseerimiseks. Intressikulu on tihtipeale väiksem kui see summa, mis tööde jupitamise tõttu remondi kogukulusse kokku kuhjub. Lisaks veel stress ja ebamugavused, mis kaasnevad eluga pikaleveninud «töötandril».

Remondi rahastamiseks pangalaenuga peaks Pechteri selgituse kohaselt kaaluma kolme varianti. Kui koduomanikul on kinnistu peal niikuinii hüpoteek, millel on laenutagatisena vaba mahtu, võib kaaluda kinnisvara tagatisel laenu võtmist. Tuleb muidugi arvestada, et täiendava laenu olemasoleva hüpoteegi tagatisel saab võtta ainult sealt pangast, kus hüpoteek on juba seatud.

Teine variant on kaaluda olemasoleva kodulaenu refinantseerimist, mille käigus saab laenusummat suurendada. «Üldteada on fakt, et refinantseerimine on lihtsaim võimalus kodulaenu intressi alandamiseks ja pakkumised selleks tuleks küsida mitmest pangast. Vähem teada on aga tõik, et refinantseerimise käigus saab kodulaenu laenujääki ka suurendada,» tõi ta esile.

Kolmas variant ongi spetsiaalse remondilaenu võtmine, mille puhul ei ole vaja seada kinnisvaratagatist. Pechteri sõnul tasub remondilaenule mõeldes läbi arvutada eri variantide kogukulud – kui tegu on alla 15 000 euro kanti jääva laenusummaga, võibki remondilaenu võtmise kogukulu olla soodsam uue hüpoteeklaenu või kodulaenu summa suurendamisega kaasnevast kulust.

Märksõnad

Tagasi üles