EKSPERT ⟩ Hoonete energiasäästu asemel tuleb kesksele kohale seada hoopis see

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Tervelt 24 protsenti eurooplastest elab hoones, mille siseõhu kvaliteet ei vasta riiklikele normidele ja 30 miljoni Euroopa inimese kodus pole piisavalt päevavalgust, selgub VELUX-i tellimusel valminud iga-aastasest raportist «Healthy Buildings Barometer 2024».

VELUX Eesti müügijuhi Toomas Aavisto sõnul on oluline Euroopa Liidu eesmärk tagada hoonete energiatõhusus ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine, kuid nende kõrval on sama tähtis pöörata tähelepanu sellele, millist mõju avaldavad hooned inimeste tervisele ja heaolule.

Ennekõike vajab tervislike hoonete mõiste Aavisto hinnangul selgemat määratlust, et see oleks sama üheselt mõistetav kui energiatõhusus.

«Praegu puudub ühtne arusaam, mis täpselt hoone tervislikuks muudab. See hõlmab palju enamat kui lihtsalt hea sisekliima – selle alla kuulub ka päevavalguse kasutamine, siseruumide müratase ja hoone materjalide tervislikkus. Nendel teguritel on hoonetes viibivate inimeste heaolule ja tootlikkusele otsene mõju,» sõnas ta.

Suur probleem hoonete tervislikkuse hindamiseel on Aavisto sõnul ka andmete puudumine. «Me vajame rohkem ja paremat teavet selle kohta, kuidas erinevad hooned inimeste heaolu ja tervist mõjutavad. See on vajalik, et saaksime jälgida arenguid ja teha tervislike hoonete rajamisel teadlikke otsuseid,» sõnas ta.

«Lisaks eelnevale on tarvis teha mitmeid otsuseid poliitilisel tasandil,» toonitas Aavisto.

Esiteks tuleks luua terviklikud poliitikaraamistikud, mis integreeriksid tervislikud hooned olemasolevatesse regulatsioonidesse ja standarditesse. Teiseks peaksime suurendama rahastust ja toetusi hoonete renoveerimiseks, mis keskenduvad tervislikkuse parandamisele. Kolmandaks tuleks suurendada teadlikkust tervislike hoonete tähtsusest, et inimesed oskaksid hinnata ja nõuda paremaid elu- ja töötingimusi.

Uuring toob esile, et kodude renoveerimine toob endaga kaasa mitmeid positiivseid mõjusid – nii näiteks kasvab energiasääst tänu soojakadude vähendamisele 44 protsenti ja keskmine rahaline sääst majapidamise kohta on 400 eurot aastas. Tervislikud tööruumid aga tooksid Euroopa majandusse täiendavalt kuni 40 miljardit eurot ja tervislikud koolid kuni 173 miljonit. Tervishoiuasutustes vähendaks aga piisav päevavalgus ja ruumiõhu kvaliteet suremust 19 protsenti ja tervishoiukulusid 21 protsenti.

VELUX-i tellimusel valmib igal aastal hoonete tervislikkust hindav uuring, mis analüüsib, kuidas hoonete füüsiline keskkond mõjutab oluliselt inimeste heaolu, tootlikkust ning isegi emotsionaalset ja füüsilist tervist. Uuringu eesmärk on anda soovitusi, kuidas Euroopa Liit ja selle liikmesriigid saaksid hoonete tervislikkuse aspekte paremini integreerida oma poliitikakujundamisse. On aeg, et tervislikud hooned muutuksid normiks, mitte erandiks.

Tänavuse uuringuga saab tutvuda SIIN.