ETTEVAATUST ⟩ Sügav vesi pole sugugi ainus oht, mis sind rannas ähvardab

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

PPA andmetel oli Eestis mullu varasemast rohkem nii vargusi kui kehalist väärkohtlemist ja turvafirmade statistika viitab, et kuritegevus on tõusuteel ka tänavu. Avalike objektide ja rannavalvet korraldava Viking Security häirekeskuse juht Ergo Oolup annab nõu, kuidas rannapäeval või suveõhtul oht endast eemal hoida.

Ergo Oolupi sõnul tõmbavad elukutselisi vargaid paigad, kus on palju inimesi anonüümselt koos, seega paraku ka populaarsed rannad.

«Vargused on Eestis kahjuks tõusuteel. Ka füüsiliste kallaletungide statistika pole midagi rõõmustavat, vandaalitsemise või vägivalla juhtumeid tuleb paraku ette sumedatel suveõhtutelgi, kui keegi on liiast vägijooki pruukinud. Rannas olles tuleks aga hoiduda tegevustest, mis suurendavad enda või teiste uppumisohtu – pahatihti ei teadvustatagi, et mõni näiliselt süütu lõbustus on tegelikult ohtlik,» selgitas Oolup.

Asjatundja tõi välja kolm soovitust rannapäevadeks ja suveõhtuteks, et puhkus mööduks igas mõttes turvaliselt.

Päästerõngas pole mänguasi – ega kummimadrats kiirkaater

Mitmes Eesti populaarses rannas on avalikult väljas päästerõngad – need ei ole niisama stiilielemendid, vaid neil on ranna turvalisuses oluline roll. Õigesti asetatud ja ettevalmistatud rõngas koos korrektselt pakitud viskeliiniga on ülioluline abivahend, kui rannavalvur peab mõne hetkega reageerima uppumisohule.

Paraku leidub igal suvel inimesi, kes omavoliliselt eemaldavad päästerõngaid nende kohtadelt, ajavad viskeliinid keerdu, mõnikord isegi põimivad mitu rõngast kokku või viskavad rõngaid niisama vette. See on rangelt keelatud – selline tegevus võib maksta reaalse abivajaja elu.

Samades randades on tihti võimalik üürida ka kanuusid ja paate. Samas on ette tulnud, et lõbusas meeleolus inimesed on suundunud kiiresti sügavaks minevale veele hulpima näiteks õhkmadratsi või muude enam-vähem veepeal püsivate objektidega. See on kategooriliselt keelatud.

Selline n-ö veesõiduk võib igal hetkel ujuvuse kaotada ning inimesed leida end külmas ja sügavas vees, rannast ning rannavalvuritest kaugel. Järvedes on väljaspool ranna-ala külmaveeallikaid, mis võivad tekitada lihaskrampe.

Jäta väärtasjad koju, pane kappi või peida ära

Et rannapäeva ei varjutaks varguse ohvriks langemine, on kõige kindlam jätta vähegi väärtuslikud esemed koju või panna mitmetes randades pakutavasse lukustatud kappi. Randa ei tasu kaasa võtta ühtegi elektroonikaseadet peale hädavajaliku telefoni – näiteks kõlar võib ühtlasi ka teisi puhkajaid häirida. Pere või seltskonnaga minnes tasub kaaluda, kas kõigil peab telefon liiva peal kaasas olema. Viimastel aastatel on randades varaste saagiks langenud ka näiteks mõni 1000-eurone telefon.

Kui ujuma minnes jääks hädavajalikud väärtasjad valveta, tasub neid peita näiteks kotti toidu alla või tekkinud tühjade pakendite prahikotti. Vargale on oluline kiirus ja võõrastes asjades sobramine tõmbab tähelepanu, seega ei hakka ta ilmselt läbi vaatama kõikvõimalikke kohti, kus telefon või raha võiks olla. Samuti tasub teha tutvust päevitusnaabritega ja leppida kokku, et ujumas käies hoiate üksteise asjadel silma peal.

Ohtu nähes – kutsu kohe ja julgelt abi

Populaarsemas rannas on koos palju erinevate hoiakutega inimesi. Mitte igasugune võib-olla teisi häiriv käitumine (nt mõõdukalt vali muusika) pole veel seaduserikkumine ja paraku tuleb seda taluda või sellele lihtsalt ise tähelepanu juhtida.

Küll aga on õigusaktid väga selged selles osas, millal on tegu juba avaliku korra ja sellega ka seaduse rikkumisega. Rangelt on keelatud ja väärteona karistatavad:

• avalikus kohas alkoholi tarbimine,
• igasugune prügi maha viskamine ja muu risustamine,
• ebatavaliselt valju ja kestva lärmi tekitamine, mis häirib ümbruskonnas viibijaid,
• kõvem heli (nii hääled kui muusika) pärast kella 22 või puhkepäevale eelneval õhtul pärast südaööd.

Sellisel juhul tasub julgelt minna ja rikkujaid korrale kutsuda. Kellelgi pole õigust teiste puhkust nii tõsiselt häirida. Küll aga – enda ohutus ennekõike! Kui tundub, et näiteks ka alkoholi tarbinud seltskond võib muutuda vägivaldseks, siis tasub pöörduda korravalvurite poole.

Sageli ei teata, et selleks on ka rannavalvur. Rannavalvurid ei ole üksnes veeohutuse tagajad, vaid väljaõppinud professionaalid, kes valvavad igakülgselt rannas viibijate heaolu ja turvalisuse järele. Rannavalvel on õigus rannas viibijaid korrale kutsuda, kui näiteks reostatakse randa, lõhutakse vara vms. Rannavalve jaoks on alati kutsungi kaugusel ka turvapatrullid ja politsei.

Kui näed aga pealt olukorda, kus lõhutakse vara või üks inimene tekitab teisele valu, siis see pole enam väärtegu, vaid juba kuritegu ja kohe tuleks helistada 112. Pealtnähtud lõhkumist või vägivalda ei tohi ignoreerida – sama isik võib edaspidi olla ohtlik ka sulle endale.