TARK TEADA ⟩ Milliseid kasulikke aineid sisaldab Eesti kraanivesi?

Kraanivesi on joogiks ohutu. Foto: Shutterstock

Kõik teavad, et tervise toetamiseks tuleks iga päev juua 1,5–2 liitrit puhast vett, aga milliseid kasulikke aineid kraanivesi täpsemalt sisaldab? AS Tallinna Vesi veekvaliteedi juht Kristiina Soovik tegi ülevaate kraanivees sisalduvatest mineraalidest ja nende mõjust inimorganismile.

Eestis on kraanivesi tänu paesele pinnasele kaltsiumi- ja magneesiumirikas – need mineraalained on organismi toimimiseks eluliselt tähtsad. Kaltsium ja magneesium sisalduvad luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimorganismis pole aga mineraalaineid piisavalt ja keha neid ise juurde ei tooda. Nii inimesed kui loomad saavad erinevaid bioelemente toidu, vee ja õhu kaudu.

Sooviku sõnul sisaldab nii Ülemiste järvest pärit tallinlaste joogivesi kui ka teiste Eesti linnade ja valdade kraanivesi rikkalikult väärtuslikke mineraale ja mikroelemente. Paese pinnase tõttu on joogivesi Eestis enamasti kare, piirkonniti lausa väga kare, kuna sisaldab rohkelt kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid. Inimkehale on sellise vee joomine väga kasulik, kuid vett tarbivatele kodumasinatele katlakivi tekkimise tõttu mitte nii hea.

Meie organism vajab kaltsiumi, kuna sellest sõltub luude tugevus ning hammaste, juuste ning küünte tervis. Lisaks on kaltsium vajalik lihaste normaalse töö tagamiseks ja kudede ainevahetuseks. Magneesium on teine oluline mineraal, mis tegeleb näiteks hormoonide tootmisega. See vähendab trombide teket, aitab reguleerida veresuhkru taset, lihaste ja närvide tööd.

Kui palju kasulikke mineraalaineid saab joogiveest?

Tallinna kraanivee laboritulemused näitavad, et kui tarbida igapäevaselt 2 liitrit vett, siis saab vee kaudu kätte 13% päevasest kaltsiumi, 5% magneesiumi ja 1% naatriumi vajadusest. Lisaks annab joogivesi kehale vajalikku kaaliumi, mangaani, tsinki ja vaske, aga neid juba oluliselt väiksemas koguses.

Seega ei piisa joogiveest üksi, et katta inimese organismi vajadust mineraalide järele. Samuti tasub meeles pidada, et filtrite paigaldus üldjuhul vähendab mineraalide sisaldust vees ning nende mitteregulaarne hooldus võib tekitada bioloogilist reostust.

Mineraalainete omastamiseks on ülioluline ka toituda tasakaalustatult ja tervislikult. Tervise Arengu Instituut on koostanud mineraalainete omastamiseks ka põhjalikud toitumissoovitused, mille leiab veebilehelt toitumine.ee.

Foto: Tallinna Vesi

Harvardi Meditsiinikooli info alusel on piisav veejoomine tervisele tähtis ka seetõttu, et see on elutähtis toitaine rakkude arenguks ja taastootmiseks ning reguleerib higistamise kaudu kehatemperatuuri. Kuna palava ilma ja rohke higistamise korral kaotab organism kiiremini nii vett kui ka vajalikke mineraalaineid, tuleb veejoomisesse eriti tõsiselt suhtuda suvel. Vesi transpordib hapnikku üle kogu keha ning ka vajalikud süsivesikud ja valgud jõuavad vereringesse vee kaudu. Vesi aitab kehal jääkainetest vabaneda, mõjub hästi lihastele ja seedimisele, niisutab limaskesta, kaitseb põrutuste eest, aitab võidelda väsimuse vastu ning saavutada head enesetunnet.

Igapäevaseks janu kustutamiseks on puhas vesi kõige sobivam jook. Palavate ilmadega tasub kaasas kanda korduvkasutatavat veepudelit – siis ei lähe veejoomine meelest ära. Ka keskkonna jalajälg on korduvkasutatavatest nõudest kraanivett juues kõige väiksem.

Parim joogivesi on värske, seetõttu ära jäta pudelis vett pikalt seisma, eriti päikese kätte või palavasse autosse. Tallinnas on joogipudeli täitmine värske tervisliku veega eriti lihtne, sest avalikud veekraanid on tasuta kasutamiseks kõikjal üle linna.