JÄTA MEELDE ⟩ 5 kasulikku nippi, kuidas õigesti kompostida

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kümne aastaga on kompostimine tunduvalt populaarsemaks muutunud, samuti on muutunud tüüpilise kompostija profiil. Veebilehe Kompostiljon üks asutajatest, ekspert Anneli Ohvril on veendunud, et igaüks meist saab olla osa lahendusest, muutes oma toidujäätmed väärtuslikuks ressursiks ja andes loodusele tagasi selle, mis temalt võetud on. Uuri lähemalt, kuidas kompostimisega alustada ja mis on peamised nõuanded alustajatele.

Murrang kompostimises

«Kui Kompostiljon kümme aastat tagasi alustas, oli tüüpiline kompostija aiapidaja, kes kogus aiajäätmeid mulla saamiseks. Tänased kompostijad on peamiselt kodus kokkajad, kes soovivad vähendada toidujäätmete hulka ja aidata kaasa keskkonnaolukorra parandamisele,» kirjeldab Ohvril. Tema sõnul on inimesed mõistnud, et kompostimine on suurepärane viis, kuidas sulgeda loodusring ja viia väärtuslikud toitained tagasi mulda.

Kompostimisele on hoogu andnud ka tõsisasi, et selle aasta algusest muutus biojäätmete eraldi kogumine kohustuslikuks. Siiski vajavad uued harjumused aega juurdumiseks, sest Prisma hiljutine kliendiuuringust selgub, et toidu- ja muud biojäätmed kogub vastavasse konteinerisse 64 protsenti vastajatest, 31 protsenti kompostib need enda aias ja 11 protsenti viskab ära koos olmejäätmetega.

«Kuigi kompostimine on viimase kümne aasta jooksul teinud Eestis suure sammu edasi, siis on Kompostiljoni eesmärgiks, et ükski toidujääde ei satuks enam põletusse ega prügilasse,» selgitab Ohvril.

Kuidas kompostimisega alustada?

Eramajades või maapiirkondades võikski olla esimeseks valikuks biojäätmete koduaias kompostimine. Linnades ja alevikes elavatele inimestele on biojäätmete kogumiseks mugav lahendus konteiner, mida tühjendab graafiku alusel jäätmevedaja. See loomulikult ei tähenda, et kompostimist ei saaks edukalt teha ka korteriühistu. Vajalikud vahendid komposteerimiseks leiab tänapäeval ka jaekaubandusest.

«Kompostrite kõrge hind on olnud paljudele takistuseks, kuid omavalitsuste toetusel on see barjäär ületatud. Samuti on tekkinud turule mitmeid erinevaid kompostimise võimalusi, näiteks kompostimine vermikompotiussidega või elektriliste kompostritega,» märgib Ohvril. Ta lisab, et omavalitsuste ja kogukondade toetus on kriitilise tähtsusega.

«Kompostrite jagamine ja koolituste korraldamine peaksid jätkuma ning laienema, et kompostimine muutuks tavapäraseks praktikaks. Seega tasub oma kodukandi pakutavatel toetustel silm peal hoida,» soovitab Ohvril.

Lihtsad tõed, mis tagavad kompostimisel edu

Kompostida võib pea kõiki tekkivaid biojäätmeid. On vaid üks peamine põhimõte, mida tuleb jälgida – ükski kompostimaterjal ei tohiks hakata domineerima.

• Veendu, et segamini oleks nii toidu- kui ka aiajäätmed, sest siis tõuseb temperatuur ja kompostimise protsess toimib. Parim kompostisegu on selline, kus on enam-vähem pooleks rohelist lehematerjali (kartulikoored, värskelt niidetud muru) ja toidujäätmed ning kiulist puitunud materjali, nagu näiteks kuivanud lehed, oksaraod, majapidamispaber ja saepuru.
• Ideaalis tuleks kompost laduda kihiti, lisades kihtide vahele peenemaid oksi või puistematerjali – oksad hoiavad komposti õhurikkana ega pane komposti mädanema.
• Enamasti jääb kompostimisel puudu lämmastikust, mida on niiskuse tekitamiseks vaja. Rohkelt lämmastikku on näiteks köögi- ja aiajäätmetes, värskelt niidetud murus, nõgestes ning sõnnikus.
• Kompostikast peaks olema aia varjulisemas osas, vastasel juhul kuivatavad tuul ja päike selle kiiresti töövõimetuks.
• Komposter ei tohi olla liiga suur või väike, muidu on kogu protsessi korrashoid keerukas. Mõistlik on omada kas mitut väiksemat või ühte suuremat kompostrit.