Krüptoärimees ja tervendaja Asse Sauga pani müüki Malla mõisa, kuna jäi jänni selle taastamisega, kirjutab Virumaa Teataja.
NAPSA ENDALE ⟩ Malla mõisaga jänni jäänud ärimees otsib sellele uut omanikku
Malla mõisa haldab Asse Sauga OÜ Shambala kaudu. Ehkki mees jättis mõisa omaaegse ostuhinna enda teada, on teatmik.ee-st näha, et Shambala põhivara, mis aastaid oli olnud nullis, kerkis 2022. aastal korraga 179 708 euro peale. Firma ainsaks kinnisvaraks on seesama Malla mõis.
Mõisa peahoone oli enne 2018. aasta põlengut ligi 4000 ruutmeetrit suur. Hoonel puudub põlengu tõttu katus ja peaaegu kõik korrused on sisse varisenud. Ühtlasi varingud jätkuvad. Alles on vaid osa esimese korruse lagedest.
«Kui hoone oleks kohe pärast põlengut konserveeritud, oleks esimene ja teine korrus alles,» sõnas Sauga.
Mõisa peahoonest on enam-vähem tervena säilinud üksnes kelder. Rõske ja massiivne rajatis on vastu pidanud nii leekidele kui ka ilmastikule.
Malla mõisa juurde kuulub aednikumaja, millest sai Asse Sauga elumaja. Ühel pool aednikumaja seisab kunagine tallihoone, kus praegu pakutakse majutust kuni kaheksale inimesele. Teisel pool aednikumaja on endine tõllakuur, kus asub ladu, kuid kus vajaduse korral saab majutada kuni 20 inimest. Need kolm hoonet on mõisakompleksis enam-vähem korras.
Tunduvalt viletsam on teenijamaja, keldri ja sealauda olukord. Hoonetel on siiski katused peal. Mis puutub pesumajasse ja aita, siis need hooned on lihtsalt varemetes.
Osa mõisakompleksist on müüriga ümbritsetud viljapuuaed, kus asuvad grillimaja, väliköök ja purskkaev. Mõisale kuulub ka 50 hektarit maad, millest osa moodustab park.
Paljud Malla mõisa hooned või hoonete varemed asuvad aga väljaspool Sauga kinnistut.
Sauga pani Malla mõisa müüki juuli alguses. «Seda otsust sai pool kevadet kaalutletud ja analüüsitud. Lõplik otsus sündis nädal pärast jaanipäeva,» rääkis ta.
Kui esialgu soovis mõisaomanik enda valduste eest 1 250 000 eurot, siis praeguseks on hinda alandatud 990 000 euro peale. Sauga sõnul on mõned huvilised juba kohal käinud, aga kellegagi käsi veel löödud ei ole.
Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõuniku Kadri Lepiku sõnul on Malla mõisa hoonetest kultuuriministri 30. märtsi 1998 määrusega kultuurimälestiseks tunnistatud 19 ehitist.
«OÜ Shambala esindajaga on muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunikud kohtunud ühel korral 2022. aastal, mil käisime tema kutsel Mallas tutvustamas mälestise omaniku kohustusi ning kuulamas tema plaane,» meenutas Lepik kohtumist Asse Saugaga.
«Ühtegi taotlust menetluste algatamiseks, näiteks tööde tegemise luba, projekti kooskõlastust või muud säärast, Malla mõisa peahoonega seoses seejärel ametile esitatud ei ole,» ütles Lepik.