:format(webp)/nginx/o/2024/07/31/16257273t1h82d3.jpg)
Peagi asuvad paljud noored üle Eesti elama iseseisvat elu, suundudes õppima uude linna, näiteks Tartusse või Tallinna. Kihavad sotsiaalmeediagrupid ja kinnisvaraportaalid annavad märku, et tulevase kodu leidmine ülikoolilinnas võib olla keeruline. Ometigi kaasneb uue kodu leidmisega mitmeid erinevaid aspekte, millele tuleb veel lisaks mõelda.
Üürida korterit mitme peale on soodsam, kuid mitte alati sobivaim variant. Enne korteri üürimist tuleks kindlasti veenduda üksteise tarbimis- ja käitumisharjumustes, et hiljem ei tekiks arusaamatusi. Võib-olla vajab üks kodus töötamiseks ja õppimiseks kiiremat internetti, kuid teine ei oma isegi nutitelefoni? Niisiis tuleks omavahel läbi arutada, milliseid kompromisse ollakse nõus tegema – alates muusika kuulamisest, lõpetades koristamisega.
Sõltumata, kas korterit üüritakse üksi või mitmekesi, kiputakse kodu valima tihtipeale just soodsa üürihinna järgi. Tegelikult tuleks arvestada ka kommunaal- ja kõrvalkuludega. Näiteks võib soodsa korteri üürihind olla 360 eurot, kommunaalkulud aga ligikaudu 250 eurot – kokku teeb see 610 eurot. Samas võib uuemas majas olla üürihind 430 eurot, kuid kommunaalkulud maksimaalselt 120 eurot, mis teeb kokku 550 eurot. Nii võib pikas perspektiivis osutuda soodsamaks hoopis esialgu kallimana näiv korter.
Korterit üürides sõlmitakse omaniku ja üürniku vahel pikaaegne leping, mistõttu on oluline, et osapooled saaksid üksteist usaldada. Kindlasti tuleks vältida suusõnalisi kokkuleppeid, sest nii muutub hilisem vaidluste lahendamine äärmiselt keeruliseks. Kirjalikus üürilepingus peaks olema selgelt sõnastanud üürniku ja üürileandja õigused ja kohustused. Lisaks peaks noor ennast kurssi viima teda kaitsvate seadustega – näiteks kui üürileping on tähtajatu, siis tohib korteriomanik tõsta üüri võlaõigusseaduse kohaselt kord aastas.
Kui möödunud koroonaaeg ühiskonnale midagi õpetas, on see kindlasti hübriid- või kaugõpe, mille jaoks on oluline just kvaliteetse interneti olemasolu. Kui stabiilne ja kiire internet on enamike pakkujate puhul juba ammu standardiks, siis tegelikult tuleb turul saadaolevate netipakettide puhul tähele panna ka teisi aspekte, mis võivad kasutajakogemust olulisel määral mõjutada.
Näiteks äsja kevadel ülikooli lõpetanud Kerli (23) soetas hiljuti oma esimese kodu, kuid avastas netipaketi vahetamise protsessi käigus, et oli eelnevalt üürikorteris teinud siduva lepingu, millest ta isegi teadlik ei olnud.
«Netipaketi hind oli üürikorteris nii hea, aga pärast oma koju kolimist avastasin, et maksan ikka veel eelmises üürikodus kasutatud ruuteri eest. Uue internetilahenduse valimisel olin tähelepanelikum ning valisin paketi, millest saaksin vajadusel kiirelt loobuda,» tõdes ta. Seega võib ahvatleva soodustusega pakkumine endas peita hoopis pikaajaliselt kulukamaid rahalisi kohustusi.
Netipakettide hinnad võivad Eestis erineda mitmekordselt. Kui näiteks Tele2-s maksab piiramatu juhtmevaba 5G nett 25 eurot kuus, siis Telias tuleb sarnase paketi eest välja käia 42,7 eurot ning Elisas 40,66 eurot.
Lähedus ja turvalisus on üürikodu valikul üks peamisi tegureid. Korteri asukoha turvalisus ja üldine piirkonna ohutus on olulised nii vara kui ka isikliku turvatunde seisukohast. Tudengina ei tohiks aga vähemoluliseks pidada interneti turvalisust. Ka hiljuti üürikorterit vahetanud Grete (19) peab mugavust ja turvalisust kodus kõige olulisemaks: «Kasutan oma telefoni tihti ja nii on minu jaoks oluline, et kõik oleks ühes seadmes olemas. Uues üürikodus kasutan interneti haldamise funktsiooni, mis aitab ülimugavalt silma peal hoida oma paroolidel ja kontodel.»
Kokkuvõttes on kodust välja kolimine põnev ja oluline samm iga noore jaoks. Seda protsessi tasuks võtta kui olulist õppetundi – midagi võib küll minna valesti, kuid tulevikus saab tehtud veast ainult õppida. Küll aga tuleks hoolikalt pöörata tähelepanu püsikuludele ja oma õigustele, sest vaesel tudengil ei ole mõistlik kulutada raha ja närve kui saaks soodsamalt ja muretumalt.
/nginx/o/2022/03/14/14425773t1h7883.png)